Kuidas saab seda kontrollida?

Ehitiste omanikel tuleks ehitisregistri kodulehelt üle vaadata nendele kuuluvate ehitiste andmed. Ehitisregistrisse peavad olema kantud kõik üle 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ehitised. Samuti peaks Ehitisregistri andmed üle kontrollima korterite omanikud. Näiteks, kui aastaid tagasi on eluasemeks omandatud 4-toaline korter, siis ei pruugi omanikul olla aimugi, et originaalis on see olnud hoopis kolmetoaline korter ja sellisena registris endiselt ka kirjas.

Miks see vajalik on?

Lisaks sellele, et see on seadusest tulenev kohustus, on ehitisregistris kinnisvara kohta andmete puudumine või ebakorrektsus takistuseks ka kinnisvara müümisel.

Foto: Pixabay

Pangalaenu saamine

Enamasti finantseeritakse kinnisvara ostu osaliselt või tervenisti pangalaenuga. Pangale on aga oluline, et kinnisvara, mis läheb laenu tagatiseks, oleks ehitisregistris, et sellel oleks kasutusluba ja andmed oleksid õiged. Vastasel juhul võib saada küll pangast positiivse laenuotsuse, kuid panga poolt laenu enne ei väljastata kui registri andmed on korrastatud.

Kindlustus ja kahjude hüvitamine

Puudulikud registriandmed võivad tekitada probleeme hoone kindlustamisel ja õnnetusjuhtumi kahjude korvamisel, sest kinnisvara hävimise korral ei ole registris õigeid andmeid ning seega pole ka seaduslikku alust hüvitise tasumiseks.

Kui ilmneb probleem

Kui ilmneb, et registris esitatud andmed ja tegelikkus ei vasta tõele, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistide poole, kelle abiga kontrollitakse üle olemasolev olukord ning täpsustatakse ehitisregistris esitatud andmeid.

Autor: Tuulika Mölder, Uus Maa Tartu büroo kutseline maakler

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid