Välikööki planeeriti juba siis kui aedagi, sest asukoha mõttes paistab just aia sellesse ossa terve päev päike ja eriti maaliline on õhtupäike. Mõte väliköök just sellisena teha kasvas ajas. Esialgu oli plaan hoopis lihtsam ja mõeldi peavari lahendada hoopis purjevarjudega. Mida edasi aga ehitus muude toimetuste käigus lükkus, seda kapitaalsemaks lõplik mõte naise peas küpses. Materjalidest on kasutatud betooni, klaasi ja puitu, täpsemalt musta betooni, liimpuitu, kirgast klaasi ning lehist.

Erisoov oli paigutada välikööki kümblustünn, samal ajal ei tahetud, et see oleks kogu aeg nähtav ja võtaks liialt ruumi. Nii sai tünn süvistatud maa sisse ning peale tehtud ratastel voodi/lavats, mida saab soojematel suveõhtutel ka magamisasemena kasutada. Asukoht võimaldas paigutada väliköögi ette kahe kõrvuti asetseva puu vahele kinoekraani. Seega sai elektri planeerimisel arvestatud projektori asukohaga laes.

Tuulekaitseks on merepoolsesse külge paigutatud eest ära liigutatavad klaasid ja lakke soojuskiirgur. Ülejäänu sai läbi mõeldud selliselt, et rahuldada söögitegemisvajadused: grill, suitsuahi, gaasipliit, valamu, külmik ning mööbel tarvikute paigutamiseks. Lähedal on ka ürdipeenar, kust saab käepäraselt maitseid salatisse noppida.

Vaata rohkem pilte galeriist:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena