Kodu keset linna ja parki – kas see on võimalik?
Kui tahad aga oma kodu rajada rohelusse, siis arvesta vähemalt 10 km pikkuse teekonnaga südalinna. Üldjuhul mõlemat ei saa ja tuleb valida, kas korter kesklinnas või rohelusega eramaja Viimsis. On aga veel üks võimalus – rajada oma kodu keset linna ja parki, Uus-Veerenni elukvartalisse.
Ajalooga linnaosa
Veerenni asum on oma nime saanud Ülemiste järvelt Tallinna vanalinna rajatud veerenni järgi, mis varustas linna joogiveega. Ka Uus-Veerenni kvartalis on sellel mälestusel sümboolne tähis – hoovis on vihmavee ärajuhtimiseks suur ja silmapaistev renn. Kogu asumi miljöö on aedlinlik. 1920. aastateI poolel jaotati linnaosa väikeste ehituskruntidega täisnurkseteks kvartaliteks, kuhu rajati 1–2-korruselisi maju koos ees- ja viljapuuaedadega.
Piirkonna suurim pluss on sõjajärgsete ehitiste puudumine, mistõttu on kogu ala säilitanud oma algse ilme ja mõjub erakordselt tervikliku ansamblina. Teiselt poolt külgneb Uus-Veerenni arendus maailmakuulsa vineerivabrikandi Lutheri pärandisse kuuluvate endiste tööstushoonetega, mis on restaureeritud kaasaegseteks elamuteks ja ärihooneteks.
Linnavilla – piirkonna pärl
Ka Uus-Veerenni kvartali arhitektuuri kõige iseloomulikumaks jooneks on ajatus. Ühelt poolt on loodud moevooludest sõltumatu, samas kaasaegne elukeskkond. Veerennipoolsele küljele on rajatud piirkonda arhitektuurselt sobituvad viilkatustega linnavillad. Tegemist on 3-korruseliste luksuslike kortermajadega, kus iga pere kasutuses on terve 120-ruutmeetrine korrus, korteris saun, klaasitud lodžad, alumistel korrustel lahtine terrass ja kolme korteri peale privaatne lift. Nagu villadele omane, on ka nende rajamisel võetud snitti sobivatest elementidest, mis teevad majad tavapärasest pisut erilisemaks. Keldrikorrusel asuvad parkimiskohad, panipaigad ja jalgrataste hoiukohad.
Linnavillade kõrval, üle hoovi asuvad kortermajad, kus leidub sobiva suurusega elamupindu ka nende huviliste jaoks, kel ruumi suurusele väiksemad nõuded.
Kvaliteet, kvaliteet, kvaliteet
Erilist rõhku on pandud majade ehituskvaliteedile. Siseviimistluses on kasutatud Eesti Wabariigi aegsele ajastule kohaseid kõrgeid tahveluksi ja naturaalset kalasabaparketti. Nii korterite kui ka siseuste kõrgused on tavapärasest oluliselt suuremad – laed kuni 3,2 meetrit ja uksed kuni 2,3 meetrit. Katusekorterite laed ulatuvad isegi 5,2 meetrini.
Erilist rõhku on pandud ka müra vähendamisele – igal korteril on oma ventilatsioonisüsteem ning magamistubadel tihedad välisheli summutavad seinad ja uksed. See kõik tekitab tunde, justkui viibiksid korteri asemel hoopis oma majas. Samuti on kõik majad ehitatud n-ö targa maja põhimõttel, mis tähendab, et korteri sisekliimat, ventilatsiooni, läbipääsu ja turvalisust saab juhtida automaatselt. Lisaks on ehituses järgitud keskkonnahoiu põhimõtet, mistõttu on kõigil majadel B-klassi madalenergia märgis.
Avalik ruum ja haljastus
Uus-Veerenni loojad
Arenduse kvaliteetse ehituse ja siseviimistluse garanteerib Merko, avalike alade maastikuarhitektuuri lahenduse autor on OÜ Kino ning ümbritsevasse miljöösse hästi sulanduva arhitektuuri on välja töötanud arhitektid Tõnis Tarbe ja Johann-Aksel Tarbe. Korterite sisekujunduse on loonud Ahti Peetersoo.