Kaldlaega kodu, kus pole killukestki valget
Suur loft asub Stockholmis Södermalmi piirkonnas Sofos. Hoone pärineb 1930ndatest ja seda on aastate jooksul mitmeid kordi renoveeritud. Kui 200-ruutmeetrise korteri renoveerimise kord Note Design Studio bürooni jõudis, oli esimene samm kõige liigse lihtsustamine. Seda nii mõõtude kui ka materjalide mõttes.
Interjööri lõi sisearhitekt Susanna Wåhlin. Kõige suurem väljakutse oli luua panipaiga- ja kapiruum maksimaalselt optimaalselt, sest kaldlaed seadsid oma tingimused. See ebamugavus otsustati hoopis kujunduselemendiks võtta ja nii on korteri madalamad seinad kappide taga. Tulemuseks on ideest ellu kantud väga hästi toimiv lahendus. Seda nii visuaalselt kui ka praktiliselt. Susanna sõnul oli teine väljakutse luua kõledast kombinatsioonist — valge-metall-klaas — hubane ja soe elamine.
Õdusas korteris on endale kodu rajanud Angelica ja Stefan ning nende kaks nooremat last. Koostöö sujus hästi, omanikel oli ka juba ettekujutus olemas, mida nad sooviksid. Nende soovides kajastusidki eelkõige praktilised vajadused. See, kuidas kõik kujuneb ja välja hakkab nägema, ehk esteetiline pool jäeti sisearhitekti hoolde. Kodu omanikud reisivad kõikjal maailmas ning nii ka nende külalised. See inspireeris looma rahvusvahelise iseloomuga ruumi. Eesmärk oli luua rahulik ja pehme keskkond, mille peamine sisedisaini kujund on madalal asetsev tume joon, mis jookseb läbi kogu korteri ja ühendab selle tervikuks.
Usaldus oli olemas, kuid siiski oli ka paar momenti, kus omanikud kõhklesid keset ehitusprotsessi valikutes ja neid tuli veenda. Esimene oli siis, kui maalrid hakkasid lage roosaks värvima — kliendilt tuli peaaegu ahastav kõne: „See on roosa!” Teine keerukam teema oli trepi maksumus. Seda tundus nii väikse trepi kohta palju, kuid lõpuks kujunes sellest hoopis kodu pilgupüüdja. See on õhuline ja lisab kogu elamisele kergust.
Projekti alguses leidis sisearhitekt kolm pilti, mis panid aluse üldmuljele. Motiivid olid pruun kašmiirmantel, paar liivakarva tenniseid ja väljak Roomas. Stiilne, kuid rahulik keskkond, millel on ajale vastupidav rahvusvaheline ilme. Inspiratsiooni otsiti keskkondadest, kus on ajatu iseloomuga keerukad ja klassikalised ruumid. Ruumid, mis on rajatud kustumatute, peenelt töödeldud materjalidega ja hoolikalt valitud värvipalettidega. Interjööri loomisel püüeldi pigem kindla tuju või meeleolu kui kontseptsiooni poole.
Värvigamma aluseks sai sinine toon, mis loob kogu elamises rahuliku fooni. See oli nagu elamise maa peale toomine, sest laed on seal ekstreemselt kõrged ja ei tahtnud seda veelgi rõhutada. Oleks tekkinud mulje, nagu kõik lendaks.
Ere aprikoosikarva toon on sinisele hea täiendus. See lisas soojust ja erksust ning mahendas oivaliselt sinise tooni sügavust ja tumedust, ehk isegi veidi külma iseloomu. Kogu värvipalett on omavahel haakuv, välja arvatud liivakarva beež ja mustade detailidega mööbel. Eri toonid seob tervikuks naturaalne tammeparkett.
Kõik seinad ja laed on värvitud aprikoosiroosades ja liivabeežides toonides, mis loovad pehme uneleva atmosfääri ning pakuvad sinihallile põrandale dünaamilist, ent kerget kontrasti. Mitte miski selles korteris pole valge.
Artikkel ilmus 2. aprillil ilmunud ajakirjas Disain, Interjöör ja Arhitektuur. 96-leheküljelise sisuka ajakirja leiab müügilettidelt.
LOE VEEL:
