1. Tallinna vanalinna vanim elamu, 139,5 m2, 1 500 000€

1230.aasta paiku ehitatud dominiiklaste kloostri priori elamu — Mauritiuse maja — on Tallinna vanalinna vanim elumaja. Nime on hoone saanud Tallinnast pärit munk Mauritius de Revalia järgi, kelle näol oli tegemist 13.sajandi filosoofi, Tallinna dominiiklaste kloostri priori ja esimese Eestimaalt pärit õpetlasega.

Professor Juhan Maiste on nimetanud seda hoonet Eesti ja kogu Põhja-Euroopa üheks tähtsamaks kultuurimälestiseks. Hoone varasemad ehitusosad ulatuvad tagasi kloostri rajamise aega 13.sajandisse. Säilinud on 13. sajandist pärit ehituskehand, esimese korruse uste ja akende raidraamid ning talalage toetavad kivikonsoolid. Ümarkaarse võlvlaega kojast algab müüritrepp, mis teise korruse tasapinnal läheb üle müürisiseseks kitsaks astmelise laega keerdtrepiks. Esimese korruse tammevooderdusega ukse vanuseks on määratud ligi 650 aastat.

Hoone on põhjalikult renoveeritud 1990-ndatel aastatel. Tänapäeval on elamu esimesel korrusel arhailine kaminaga diele, teisel korrusel kaminaga söögituba väikse köögi ja vannitoaga, kolmandal korrusel elutuba, kust viib trepp magamiskorrusele, mille väikesest kaaraknast avaneb vaade Tallinna tornidele. Viimasel, neljandal korrusel on ka leili- ja duširuumiga saun.

Mere kaldal asuv villakompleks kaunil Eesti põhjarannikul, otse Tallinna külje all hõlmab endas 43-toalist häärberit ja 18-toalist abihoonet.Lisaks asuvad maalilisel krundil veel lehtla, maakelder, saun ja avatud garaaž. Häärberi merepoolses osas asub suur maakividest laotud imposantne terass.


Pärnu maantee ja Süda tänava vahelisele kinnistule 2019. aasta lõpuks valmivat korterelamut reklaamitakse kui mugavaima asukohaga elamist, kust hakkavad avanema vaated vanalinnale, merele ja Süda tänava rohelusele. Maja kalleim penthouse paikneb 279,8 ruutmeetril ning paistab silma 3,7 meetri kõrguste lagedega ja avara terrassiga.

Fotod: dashaus.ee

Aastaid müügis olnud Laitse mõis ootab endiselt omale õnnelikku peremeest. Hinda on võrreldes 2014. aasta müügihinnaga (2 500 000€) 600 000 euro võrra langetatud. Võrreldes pealinna lähedal asuvate miljonieramutega ei olegi lossi hind sugugi krõbe — uut omanikku ootab 1500 m2 elamispinda kauni looduse keskel ja muidugi ka mõisale omast ajaloolist hõngu, mis ei tähenda loobumist kaasaegsetest mugavustest, sest mõis ja selle kõrvalhoone on maitsekalt renoveeritud. Lossi esimesel korrusel asuvad üldkasutatav restoran, konverentsikeskus ja saunad. Lossis on lisaks 15 hotellituba.

Imposantse neogooti stiilis mõisahoone lasi ehitada Woldemar von Uexküll 1890. aasta paiku. Uexküll pidas Laitset enda käes siiski ainult 1909. aastani, sest oma ainsale pojale, kes oli rüütelkonnast välja heidetud, ei saanud ta seda pärandada, tütar oli aga kolinud välismaale. Nõnda sattus mõis lõpuks Bremenite kätte.


Eesti hetkel kalleimaks müügis olevaks eramuks on Aivo Schultsi kavandatud neofunktsionalistlik villa, mis on valminud 2008. aastal ning rekonstrueeritud aastatel 2014-2015. Maja paistab silma oma suure ja võimsa katuseterrassiga, kust ei puudu ka korralik panoraamvaatega väliköök.

Maja suletud netopind 801,1 ruutmeetrit, millele lisandub terasside pind 154,2 m2. Esimesel korrusel asuvad esinduslik hall kahe garderoobiga, kaks magamistuba, millest ühest on pääs verandale, galerii, saun, suur majapidamisruum ning tualett vannitoaga. Teisel korrusel paiknevad avar elutuba, köök (13,7m2) ning neli erinevas suuruses terrassi. Samuti asub siin suur magamistuba koos vannitoa ja garderoobiga.

Maja 0-korrusel asuvad garaaž kahele autole, esik, mitmed panipaigad, tehno- ja serveriruum, veinikelder koos puhke- ja majapidamisruumidega, hobiruum, wc ning saunakompleks koos spordisaaliga.

Elamises on kasutatud vaid parima kvaliteediga ehitus- ja viimistlusmaterjale. Hoone sisekujundus on maitsekalt must-valges koloriidis ning sisustuses kohtab Eichholtz´i ja RH Living disainielemente. Suurem osa mööblist on valminud eritellimusena.

Huvi korral vaata lähemalt Kinnisvara24.ee lehelt.

LOE LISAKS: