Keraamikadisainer Ene Raud naudib keerukaid projekte
1. Milliste sõnadega ennast tutvustaksid?
Otsija, tunnetaja, vormiesteetika nautleja.
2. Kust kõik alguse sai ja mis on teinud sinust selle, kes oled?
Juba varases nooruses meeldis mulle kodutalu lähedal kraaviääres savist kausikesi ja loomi voolida. Väiksena joonistasin ja maalisin paberitele kuhjade viisi. Peagi märkasid nii ema kui ka klassijuhatajast kunstiõpetaja, et võiksin Kuressaare lastekunstikooli õppima asuda. Mäletan eredalt esimese keraamikaõpetaja Marget Tafeli sõnu: “Tunneta savi jõudu.” See lause sütitas minu südames tule, mis ei ole veel kustunud. Tartu kunstikoolis õppides sain mitmekülgse kujundusliku baashariduse, selle tulemusel jõudsin arusaamisele, et mind kõnetab kõige enam vormiga töötamine ja savi on selleks ideaalne vahend. Põhjalikumad teadmised keraamikast sain Eesti kunstiakadeemias õppides. Praktilisus ja igapäevaste tarbeesemete disain on mulle kõige südamelähedasem teema.
3. Kuidas on möödunud loomingulised tegemised disainerina?
Lisaks oma loomingule on mulle alati meeldinud teiste disainerite või tellijate soove teostada. Üks keerukamaid ja põnevamaid projekte on olnud Tamma Design OÜ keraamiliste valgustite prototüüpide valmistamine. Mul on hea meel, et sain nende sündi oma panuse anda.
Praegu töötan samuti ühe huvitava projekti kallal, mis nõuab oma tehnilise keerukuse juures palju testimist ja otsimist. Loodan, et peagi kuulete sellest tootest lähemalt.
4. Milliste raskustega oled erialaselt silmitsi seisnud?
Keraamikaga põlve otsas tegeleda ei saa, vajalik on stuudio koos tehnikaga. Praegu ei ole mul kahjuks oma keraamikaahju, kuna kodus ei ole sellele sobivat ruumi. Seega ostan keraamika põletusteenust teistelt tegijatelt. Toore eseme transportimine on üsna tülikas ja nõuab hoolikat pakkimist. Tahe loomingut toota ja katsetada on tülikatest asjaoludest suurem.
5. Kas on välja kujunenud efektiivne töörutiin? Milline?
Kaht väikest last kasvatades ei saa just eriti efektiivsest töörutiinist rääkida, kuna enamik ajast kuulub lastele, samas on need aastad olnud üsna töised. Seadsin endale kodus sisse väikese töönurga, et oma tegemisi jätkata. Näiteks valan hommikul valumassi kipsvormidesse, päeval need kuivavad ja õhtul avan. Vahepeal saan lastega toimetada ja tellijatega suhelda. Keraamikat tootes pean tegema mitme nädala plaani, et graafikus püsida. Tooted kuivavad, vajavad põletamist, glasuurimist ja pakendamist. Tähtsal kohal on muidugi ka turundus ja müük.
6. Kas mõtled tööd tehes keskkonnasäästlikkusele? Kuidas?
Keskkonnasäästlikkus algab juba idee tasandil. Mida teen ja kuidas? Kas seda toodet on üldse vaja? Tänapäeva maailmas on palju esemeid ja paljusid asju pole mõtet tehagi. Seepärast püüan toota esemeid, millel on mingi uus väärtus. Õnneks on savi, keraamika oma olemuselt looduslik, olnud kasutusel tuhandeid aastaid. Keraamilised esemed kestavad põlvest põlve ja on pärandatavad.
7. Kes on eeskujuks?
Tooteid luues lähtun inimesest, kes minu loodut kasutama hakkab. Tema harjumused ongi eeskujuks.
8. Mis või kes inspireerib?
Suurim inspiratsioon pärineb kindlasti loodusest, jälgin palju looduses olevaid vorme ja liikumisi. Suupistelusikate “Linnupete” orgaaniline esteetika pärineb nõtkest kaerapeast.
Disainiprotsessi tähtsaim lähtekoht on muidugi toote otstarve ja kasutusmugavus, sellest saab palju inspiratsiooni ammutada. Minu magistritööl põhinev projekt — väikelaste nõudesari KOSU — põhineb suures osas väikelapse käelisel osavusel ja ergonoomikal. Vormi juures pidasin tähtsamaiks, et tass oleks käepärane — kauss ja taldrik aitaksid kaasa iseseisvale söömisele.
KOSU projekti algul oli minu poeg aastane, seega parim testija ja jälgimisobjekt, et leida nõudele õige vorm. Suur rõõm on näha, kui nõu disain töötab ja toetab kasutajat.
9. Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovid meelde jääda?
Olen püüdnud hoida suured eesmärgid lahtised ehk ajas muutuvad ja universumile avatud. Loodan, et toodete olemus ja otstarve muudab kasutajate elu mugavamaks ning elegantselt müstiliseks.
10. Kuidas elab meie disain? Kas on põhjust tunda muret või rõõmu?
Aktiivne, loominguline ja kõrge kvaliteediga käsitöö. Igal juhul tasub olla uhke meie disainerite üle, kes suudavad piiratud vahenditega toota suurepärast toodangut ja end maailmale avada. Elukeskkond on muutunud aastatega aina nauditavamaks.
11. Lemmikobjekt enda loomingust? Miks?
Igal ese ja töö on tähtis. Alati tuleb unistada, et parim on veel tulemas. Kindlasti on praegu tähtsaimal kohal väikelaste nõudesari KOSU. Kasutan nõusid iga päev ja näen nende positiivset mõju lastele. Aastane tütar oskab juba iseseisvalt tassist juua ja kausist lusikaga putru haarata. Läbimõeldud ergonoomikaga vorm on selle saladus.
LOE VEEL:
