TEE JÄRELE! Ilmetu männipuidust kummut sai tõeliselt värvika kuue

Männipuidust kummut on interjööris igati praktiline ese — on ju tegu täispuidust asjaga, mille eluiga on kordades pikem, kui saepuruplaatidest valmistatud mööblil. Samas seostub männipuidu naturaalne ilme paljudele ajast ja arust 1990-ndate sisustusega ja tihti vahetatakse sellest kümnendist pärit mööbel uue ja trendikama vastu. Kindlasti ei tasu aga väärtuslikku kraami elamisest välja visata, sest pintsli ja värvi abil on võimalik pea igast mööbliesemest midagi tõeliselt lahedat välja võluda. Tutvustame lähemalt ühte projekti, mille käigus üks lihtne kummut mõnusalt efektse kuue sai!

Abstraktsest kunstiteosest inspireeritud kummuti autor ütleb, et kui värvipurk tegelikult ümber läheb, siis tundub kõik nii lihtne ja ilus. Siis kui aga tekib soov seda matkida, tuleb välja, et neid värvijugasid ja pakse tombukesi peene pintsliga paika saada on paras käsitöö. Ja muidugi tuleb ette ka füüsikaseadustega võitlemist — sest üle lauaplaadi laia serva ei hakka värv mingi valemiga mööda kappi ise voolama. Efektne tulemus on aga kindlasti vaeva ja katsetamist väärt!

Foto: Kummut enne värvimist

Enne värvima asumist tuleb mööblilt eemaldada nupud ja märkida sahtlid, et nende paikasaamine oleks ka pärast lihtne ja sujuv ning iga sahtel oma õigele kohale saaks. Seejärel tuleb teostada korralik pesu (sahtlipõhjad tuleb tihtipeale tugevama vahendiga töödelda, näiteks sobib selleks hästi Cif cream). Kui kapp on kuivanud, võetakse ette pindade karestamine. Kuna see kummut on väga hästi hoitud, siis kasutusest tekkinud aukude ja löökide puidupahtliga täimine ei olnud vajalik. Tööpinna puhul võiks vana viimistluse täiesti maha lihvida, kuni puiduni — siis võib kindel olla, et ka värvid nakkuvad hästi ja püsivad kaua. Ühtlasi silendab see toiming ka pinnal olevaid minikahjustusi.

Kui esemel on jalad korralikult kinni, siis mugavuse pärast on hea kapp keerata n-ö “pea peale” ja alustada värvimistöödega jalgadest ja alusraamist. Kui värvi- ja lakikihid kuivanud on, siis tuleb ette võtta loomingulisem protsess ehk nirisevate värvitilkade imiteerimine.

Seda on kõige lihtsam teha nii, et kummut on õiges asendis. Vaba käega tuleb hariliku pliiatsiga “muster” ette joonistada ehk kerge punktiirjoonega ära märkida soovitud värvivoolamise “säng”. Värvimisel tuleb alustada altpoolt ülespoole. Erinevate toonide ühenemise koht tuleb hajutada nii, et alumine kiht värvi ei jääks paksu triibuna pealekantava värvi alla. Kindlasti peab esimene toon olema kuivanud, kui järgmise värviga peale minna. Muidu hakkavad värvid omavahel segunema. Ja värvida tuleb nii mitu korda, kuni värv katab aluspinna. Antud juhul heledad toonid kolm korda ja tumedam sinine kaks korda. Nende kihtide vahepeal teostati ka kerge lihv. Tööpind on kaetud kolm korda ja igale kihile antud kerge vahelihv. Vaja on vähemalt kolme erineva jämedusega pintslit (hea tulemuse saab oravasabaga) ja hakkab voolava värvi imiteerimine. Ka siin kehtib sama reegel, et ühe korraga alumist kihti ei kata, tuleb mitu korda sama joont läbida. Kolmanda kihina vormiti paksemad värvitörtsud, et oleks nagu päris.

Teipimine on üks natuke tüütu tegevus, kuid seda on soovitav mitte vältida - vastasel juhul on võimatu saavutada kaunist viimistletud lõppjoont. Näiteks on see möödapääsmatu sahtlite sisetaskute puhul, mis tuleb sügavamalt värvida, kuna sahtlid jooksevad raamist sissepoole. Jah, need ei paista küll välja, aga sahtlit avades torkab ikkagi silma korratu üldpilt. See on sama, kui panna selga ilus peokleit ja selle alla katkine pesu. Aga lõpuks on see maitse asi ja igaüks võib teha nii, nagu ise soovib!

Igaüks võib ise otsustada, kas paneb kummutile uued nupud või säästab vanad. Siinses töös jäeti vanad nupud alles ja puhastati vanast lakist samamoodi, nagu ka ülejäänud mööblidetailid. Lihvimistöö lihtsutamiseks võib kinnitada nupu kruviga trelli külge ja hoida teises käes liivapaberit. Värvimiseks asetati nupud selleks tehtud penoplasti tüki sisse aukudesse, siis ei teki olukorda, kus nupp on külili laual ja jääb värvikahjustus. Lõppviimistlus teostati mattlakiga.

Tööpind ja jalad on pintsliga lakitud, et sälitada kaunis värvitriibu joon ka lõppviimislusel. Seda tööd võib muidugi teha ka rulliga. Tööpinnal on kolm kihti mattlakki, iga korra järel vahelihviga. Rulliga lakkides on soovitav lakki peale kanda 4-5 kihti. Kummuti küljed ja sahtliesised on vahatatud. Esimene kiht kantud peale pintsliga ja ülejääk pühitud. Teine kiht pehme lapiga.

Fotol: Kummut oma uues kuues

Kasutatud materjalid: Pesuvahend — Enzypin Degraissant multi-usages; Autentico Vintage kriidivärvid — Casa Blanca, Polar Blue, Santorini. Vaha — clear; lakk- Sadolin Celco parquet matt.

Töö autor: Ly Mõik

• Kui soovid seda kaunist kummutit endale, siis vaata MTÜ Eesti Redisaini e-poodi.

LOE LISAKS:

Kuidas vältida põhilisi vigu, mida kodus ise mööblit värvides tehakse

Tee järele — 12 lahedat ise tehtud voodit!