Miks juhtub gaasiseadmetega õnnetusi ja kuidas muuta oma kodu ohutuks?
Gaasiküte on tegelikult üks tänapäevasemaid, ohutumaid ja ökoloogilisemaid soojusenergia tootmise viise. Ka moodsad gaasiküttekatlad on ökonoomsed, nende efektiivsus küündib 90%-ni. On olemas kaht tüüpi gaasiküttekatlaid: traditsioonilised ehk konventsionaalsed katlad ja tänapäevasemad kondensatsioonikatlad. Et gaasiküte oleks igati turvaline, peab vastavaid seadmeid siiski õigesti kasutama ja hooldama.
Kondensatsioonikatlad kasutavad kütmisel ära veeauru, mis tavaliselt väljutatakse korstna kaudu koos suitsugaasiga. Seda tüüpi kateldes veeaur kondenseerub ja selle tulemusel tekkinud soojust kasutatakse kütmisel ära ning sellega suureneb katla töö efektiivsus. Eriti tõhusad on kondensatsioonikatlad küttesüsteemides, kus kasutusel on suhteliselt madalad temperatuurid: hoonetes, kus on suured radiaatorid või põrandaküte. Kondensatsioonikatelde kasutamisel on positiivne, et vingugaasi lekkimine ei ole võimalik.
Gaasikütteseadmetele on ette nähtud erinevad automatiseerimisvõimalused. Katelde automaatika töötab peamiselt välistemperatuurist sõltuvalt: ilmade jahenedes häälestub regulaator ise vajalikule küttetemperatuurile. Katelt saab seadistada ka nii, et see lülituks välja öisel ajal või siis, kui kedagi kodus ei viibi. Põlemisprotsessi kontrollib täielikult katla automaatika.
Gaasikatla valimisel, selle paigaldusprojekti väljatöötamisel ning seadmete paigaldamisel ja kasutamisel tuleb rangelt kinni pidada ohutusreeglitest.
Gaasiveesoojendid ja nende ohud vannitoas
Paljude õnnetuste põhjuseks on korterisisese gaasipaigaldise omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri. Oluliseks teguriks on ka väike ruum, kus ei ole tagatud gaasiseadmele vajalik õhuvahetus.
Gaasiveesoojenditega on juhtunud viimase aasta jooksul nii Narvas kui Tallinnas mitmeid õnnetusi. Kas probleem on seadmetes või nende vales kasutamises? OÜ Gaspre ärijuht Epp Jürme on nõuandval veebilehel ohutugaas.ee probleemid kokku võtnud järgmiselt — seadmete vale kasutamine. Kortermajades on mõnikord loomulik ventilatsioon kinni pandud, paigaldatud õhukindlad pakettaknad ja õhuvahetus halb. Tehnilise järelevalve ametil on ka kogemusi, kus gaasiseadmed on ühendatud valesse lõõri — näiteks ventilatsioonilõõri, mille tõmme on väiksem, kui küttegaasi lõõril. Korterelamutes ei ole gaas ja gaasiveesoojendid õnnetustes süüdi, vaid seadmete vale kasutamine.
Iga põlemine, ka gaasikatlas toimuv, vajab õhku. Gaasi puhul on 1 m3 gaasi põlemiseks vaja ca 10 m3 õhku. Selleks et gaasiseadmed saaksid ohutult ja korrektselt töötada, peab olema täidetud kaks tingimust.
Esiteks: ruumis peab olema tagatud õhuvahetus. Õhuvahetus on tagatud juhul, kui vannitoas on lae all ventilatsiooni rest ja sealt edasi ventilatsioonikanal. Vannitoa ukse all peab olema siirdõhuava, mille kaudu gaasiseadme põlemiseks vajalik lisaõhk pääseb vannituppa.
Kui võtame vannitoa tavalisteks mõõtmeteks 2,0 m x 2,0 m x 2,5 m, siis saame ruumi kubatuuriks 10 m3. Gaasiveesoojendid kulutavad sooja vee tootmisel gaasi umbes 2 m3 tunnis, seega tunni aja jooksul oleks vaja õhku 20 m3. Oletame, et meil on hermeetiline vannituba, millel puudub ava ukse all ja seega lisaõhku gaasiveesoojendi ei saa. Meil on ainult 10 m3 õhku vannitoas, seega 30 minutiga on õhuhapnik vannitoast otsas, kuid juba varem hakkab toimuma mittetäielik põlemine, mille puhul ei ole põlemisjääkideks enam süsihappegaas CO2 ja veeaur, vaid vingugaas CO ja veeaur.
Üks õhu nappuse põhjusi vannitoa ukse all olevate avade sulgemine või ilma avadeta uue ukse paigutamine. Avad suletakse tihti sellepärast, et muidu on vannitoa põrand külm. Normide järgi peab olema ukse all oleva siirdõhu ava suurus 300 cm2. Kui korteri avatud pind on väiksem kui 40 m2, tuleb korteri välispiiretesse teha ava, kustkaudu saab õhk siseneda kasvõi läbi erinevate ruumide gaasiseadme paigaldusruumi. Peaasi, et gaasiseade “nälga” ei jää. Tasub soetada ka vingugaasiandur.
Teiseks: gaasiseade peab olema ühendatud puhastatud ja õigete mõõtmetega suitsulõõriga. Kui suitsulõõris on takistus või ummistus ja gaasiseadme põlemisjääkide väljumine on selle tõttu takistatud — puudub piisav tõmme suitsulõõris — siis tänapäevased gaasiseadmed on varustatud tõmbeanduriga, mis blokeerivad gaasiseadme töö. Tõmbeandur mõõdab gaasiseadmest väljuvate suitsugaaside temperatuuri ja kui suitsugaaside temperatuur tõuseb mõõtmiskohas, gaasiseadme ülemises osas üle 70 kraadi, siis tõmbeandur rakendub ja gaasiseade lülitub välja.
Kollane leek on ohumärk
Vannitubades on kontsentreeritult rohkem kerget lenduvat olmetolmu kui teistes ruumides. Kui see tolm ladestub gaasiseadme põleti peal ja ummistab põleti õhuavad, võib ka tekkida ebatäielik põlemine. Seda saab jälgida gaasiseadme esipaneelil oleva vaateakna kaudu. Õige režiimiga põlemise puhul on gaasileek sinine, kui leek on kollane, on see ohumärk. Kui veesoojendist väljuva vee temperatuur ei ole piisavalt soe, võib see olla ka põhjustatud põleti ummistusest. Seda märgates tuleb kindlasti kutsuda gaasifirma tehnik. Gaasifirmade tehnikud fikseerivad tõmbeprobleemid, kuid ei lahenda neid. See on korstnapühkija töö. Tehnikud puhastavad ja parandavad gaasiseadmeid, kuid nad ei tee kunagi põlemisõhu- ega ventilatsiooniavasid. Seda teevad ehitajad.
Tasub tähele panna, et gaasifirma tehniku visiidi ajal ei ole vannitoas samad tingimused kui suletud uksega vanniskäigu puhul. Seega ei taga gaasiseadme hooldamine veel, et järgmisel päeval ei või juhtuda õnnetus. Gaasiseadet ei ole vaja vahetada, kui see töötab. Katelde elueaks loetakse 10-15 aastat. Vahetus on vajalik, kui aparaat on katki, kuid kallist varuosa sinna sisse pole mõistlik panna. Gaasitehniku väljakutsetasu koos kontrolliga võib maksma minna umbes 40-50 euro kanti. Uued gaasiveesoojendid maksavad vahemikus 290-520 eurot.
Loogilist mõtlemist ei tohi minetada
OÜ Gaspre tehnilise juhi Simmo Paometsa sõnul on nende jaoks on suurim mure, et kadunud on tehnilise mõtlemise oskus. Näiteks ehitajad peidavad katla või veesoojendi seina sisse! Vannitoa uks pannakse uus, kuid põlemiseks vajaliku õhu juurdepääsuavad jäetakse tegemata. Korteri akende vahetusega muutetakse kogu korter umbseks jne. Spetsialist rõhutab, et gaasikatla kasutamine ei tohi olla hooletu, sest see on õnnetuste põhjus.
Muidugi tuleb gaasikütte puhul ka hooldusele mõelda. Kui soojusvaheti on nö kinni kasvanud, siis tuleb see puhastada, asendada või katel vahetada. Kui ringluspumbas on viga tekkinud, siis tuleb see asendada või katel vahetada. Kui temperatuuride seaded on valed või andurid valetavad, tuleb viga tuvastada ja likvideerida jne.
Levinud vead:
• Gaasiseadmed, torustikud või nende ühenduskohad lekivad.
• Seadmed on hooldamata.
• Suitsulõõrid on ummistunud.
• Ebapiisav tõmme või ventilatsioon gaasiseadme kasutamisel.
• Gaasiseadme kasutamine liiga väikeses ruumis.
• Torustik on vigastatud või korrodeerunud.
• Torustikus on kasutatud gaasile ebasobilikke materjale.
KÕIGE TÄHTSAMAD PUNKTID GAASISEADMETE OHUTUL KASUTAMISEL ON:
- Gaasiseadme paigaldamiseks valige kindlasti ettevõte, millel on sertifitseerimisasutuse väljastatud pädevustunnistus ja gaasitööde juhtivisik. Soovitav on lisaks valida gaasiseadmetega seotud töid teostama isik, kellel on gaasiseadme tootja väljastatud pädevussertifikaat.
- Kui te juba kasutate gaasiseadet ja plaanite oma eluaseme ümberehitust, kooskõlastage ehitusprojekt kindlasti vastavate ametkondadega: just kooskõlastamata ehitustööde käigus muutub sageli ka gaasiseadme töökeskkond, mis võib viia vingugaasi tekkeni ruumis.
- Kui elate korrusmajas, veenduge, kas hoone ventilatsioon toimib piisavalt.
- Gaasiseadme regulaarne hooldamine tagab seadme efektiivse toimimise, vähenevad energiakulud ja tagab seadme pikaajalise kasutuse.
- NB! 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Kui eluhoonesse lekib vingugaasi, annab andur häiresignaali. Vingugaasianduri paigaldamine on ühekordne kulu ja selle keskmine tööiga on kuni 10 aastat – hiljemalt selle aja möödumisel tuleks see välja vahetada. Kord kuus tasub seadme töökorda kindlasti ka ise kontrollida.
Tasub ka teada, et gaasiseadmetele ja –paigaldistele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Igasugune korterisisene gaasitöö tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga.
Allikad: Tehnilise Järelvalve Amet, Ohutugaas.ee
LOE LISAKS:
