Mida tasuks teada mitme omanikuga kinnisvara ostmisel ja müümisel?
Üsna tavapärane on, et vanemad pärandavad oma kinnisvara lastele kõikides võrdsetes osades. Sellest tingituna tekib kinnisvarale mitu omanikku ehk tegemist on kaasomandiga ning kui kinnisvara ostu-müügitehingut teha, peavad kõik omanikud ühel ajal ka notaris olema. Notaris saab olla nii füüsiliselt kohal, kui ka notariaalselt kinnitatud volikirja alusel.
Neli nõuannet mitme omanikuga kinnisvara müügiks:
1. Kontrollida kõik andmed kinnisvara kohta kinnistusraamatust üle, et seal oleks ka õiged omanikud. Kui kinnistusraamatus on vanad kanded ja kirjas veel varasemad omanikud, tuleb kõigepealt need dokumendid ja andmed korda teha.
2. Mida teha, kui üks omanikest ei ela Eestis? Kui üks omanikest ei ela Eestis ning ei saa füüsiliselt ostu-müügitehingu tegemisel notarisse tulla, on vaja volitada kedagi, kes esindaks teda tehingus. Notaribüroost saab paluda näidiseks volikirja, mis tuleb tõlkida vastava maa keelde. Oluline on lasta tõlkida vandetõlkidel või pöörduda saatkonna poole abi saamiseks, kus ja kuidas seda vastaval maal teha, sest volitus tuleb lasta ka apostillida. Seejärel on vaja apostillitud volitus veel ka Eestisse saata, et see jõuaks tehingupäevaks kohale.
3. Leida ostu-müügitehinguks sobiv aeg, mis sobib nii kõikidele ostjatele, kui ka müüjatele ning kui ostu finantseerib pank, peab ka tema esindaja tehingus kohal viibima.
4. Mida teha, kui volitus ei jõua Eestisse notaribüroosse kohale tehingupäevaks? Kui teised kohalviibivad omanikud ja ostjad on nõus ja soovivad tehingu siiski notari juures ära kinnitada, et ei peaks uuesti kohale tulema, võib notarilt uurida võimalust teha „hõljuvalt“ kehtetu tehingut. See tähendab, et osapooled saavad korrektse lepingu, kus on kogu info koos osapoolte allkirjadega, kuid see leping on kehtetu kuni selle ajani, mil jõuab kohale volitus.
Mida tähele panna kaasomandi ostmise korral?
Väga oluline on notariaalse kasutuskorra olemasolu — see sätestab, kuidas kaasomandit kasutatakse, ja seda nii maja, kui ka hoovi puhul ehk kogu kaasomandi ulatuses. Notariaalne kasutuskord on väga-väga oluline, näiteks pank ei finantseeri eluaseme soetamist, kui kaasomandi puhul ei ole notariaalset kasutuskorda. Samuti on see oluline sekelduste vältimiseks, kui näiteks üks tuba minu kaasomandist hävineb ja kasutuskorda ei ole, siis sellel, kellel osa kaasomandist hävines on võimalus kasutada teiste kaasomandit vastavalt sellele, mis on nüüd kaasomandi kasutatav pind jagatuna kaasomanike vahel. Sama ka sel juhul, kui keegi ehitab endale terrassi ning kasutuskorda ei ole, on võimalik ka teistel kaasomanikel seda kasutada vastavalt oma osa suurusele. Notariaalne kasutuskord kantakse kinnistusraamatusse ning kehtib ka iga järgneva omaniku puhul.
Juhul kui ei ole sätestatud notariaalset kasutuskorda ja kokkuleppele ei jõuta, tuleb ette ka juhtumeid, kus soovitakse kaasomandit lõpetada. Kui ise kokkuleppele ei jõuta, lõpetab kaasomandi kohus.
Teine teema, millele mõelda, kui soetatakse kaasomandis vara, on kaasomanike eelisostuõigus. See kehtib kaks kuud peale tehingu toimumist ja selle kahe kuu jooksul on kaasomanikul võimalus soetada ise kaasomand. See peab toimuma samadel tingimustel, millega kaasomandi ostu-müügitehing toimus.
Kui inimesele kaasomandis kinnisvara väga meeldib ning sellel notariaalne kasutuskord olemas ja see on spetsialisti poolt enne soetamist üle vaadatud ning ostja kaasomandi erisustega nõus, võib kaasomandit soetada küll. Eriti kui on veel perspektiiv soetada tulevikus ka teised kaasomandid, saades sellega kogu kinnisvara omanikuks.
Allikas: Gözell Haug, Lahe Kinnisvara
LOE LISAKS:
