Päeval, mil Eesti kunstiakadeemia professorile Krista Kodresele külla läheme, on tema kodumaja vastast just vana kastan maha saetud. „See oli väga ilus ja tohutult suur. Natuke kurb meel on,” ütleb Krista kohtumise alustuseks. „Tänav oli sügisel kastanimune täis ja kevadel õitses ta väga ilusti.” Siis läheb ta pilk mõtlikult aknale. „Aga valgust on nüüd küll palju rohkem!”

Krista Kodrese kodu on tõesti väga valgusküllane.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega