TEE ISE | Nõukaaegsest Viisnurga kapikesest pilkupüüdvaks telekaaluseks

Nõukogude ajal ei leidunud vast ühtegi kodu, mille seinaääri poleks kaunistanud hiiglaslikud lakikihi alla mattunud sektsioonkapid. Ka pehme mööbel polnud polüesterlakitud kõrgläikelistest detailidest puutumata jäänud. Polüesterlakk, mis ongi selle aja märksõna, tekitab tänapäeval paljudel külmajudinaid ning nii lendabki suurem osa nõukaaegsest mööblipärandist prügimäele. Mariliis Kitsapea MTÜ ReDisainist võttis aga taas ette ühe laheda projekti, et näidata, kuidas ka kõige vihatumast mööblitükist võib laheda asja välja võluda!

Polüesterlakitud mööblit korrastades käsitlevad restauraatorid üldjuhul seda materjali kui plastikut, sest paksu lakikorda ei eemalda ükski värvieemaldaja. Leidub tegelasi, kes võtavad polüesterlakki maha kuumapuhuriga sulatades või lihvides. Mõlemal juhul on tegemist tervist kahjustava tööga ja kodustes tingimustes ei ole soovitav seda mitte mingil juhul ette võtta. Kui kodus sellist mööblit siiski leidub ja eelarve piiratud, siis tasub kaaluda ühe võimalusena enne ära viskamist selle redisainimist värvi abil. Mariliis annab ühe Viisnurga mööblivabrikus valminud telerilaua näol mõned näpunäited sellise töö õnnestumiseks.

Kapike enne töö alustamist:

Kui rääkida värvimisest, on korralik ettevalmistus väga vajalik. Iga töö algab eseme korraliku pesuga, sealjuures on oluline, et see oleks tehtud korraliku pesuvahendiga. Pealtnäha puhas kapp võib pesuveega üllatada. Olen kokku puutunud klientidega, kellel ei ole just piisavalt hoolika pesemise vahele jätmisel värvimine õnnestunud ning värv on lihtsalt maha koorunud. Pesemisvahendi puhul on oluline, et see ei sisaldaks abiainetena erinevaid õlisid, sest õli hülgab veepõhist värvi, mida selle projekti puhul on kasutatud.

Peale pesu tuleks pind kindlasti karestada, sest polüesterlakk on ülimalt sile kõrgläikeline materjal, millele värv ilma eelneva karestuseta nakkuda ei taha. Varasemad katsetused erinevate värvidega, mis lubavad karestamata pinnaga suurepäraseid püsivaid tulemusi, ei jää Mariliisi sõnul kestma. Värvil on vaja füüsiliselt millegi külge nakkuda ja kerge karestamisega loome sellise pinna, millel värv ka püsima jääb. Karestada võib käsitsi või masinaga - suurematele pindadele on lihvimismasinaga kergem läheneda, aga näiteks lihvimiskinnas on ka üks tore abiline kergeks lihvimiseks. Liivapaberi karedus võiks jääda vahemikku 180-240. Meeles tasuks ka pidada, et lihvimisel tekkiv tolm tuleb enne värvima asumist hoolikalt niiske lapiga eemaldada.

Polüester on plastik ja seetõttu tuleb, nagu eelnevalt mainitud, polüesterlakiga viimistletud mööblit kohelda kui plastikmööblit. Sellise mööbli värvimisel on värvi kinnitamiseks ning kauakestvaks tulemuseks vaja väikest abi. Selleks on vajalik nakkekrunt. Kruntvärvina võib kasutada tavalist ehituspoe nakkekrunti, mis sobib plastmassile, näiteks Tikkurila Otex. Siinse projekti puhul on kasutatud Fusion Mineral Paint tooteid ning mineraalvärvil on heade omadustega abivahendiks Ultra Grip nimeline toode. Kui see on pintsli või rulli abil peale kantud, siis peale nõutud kuivamisaega võib värvima hakata.

Tumedatel toonidel on tavaliselt suurepärane katvus, paljudel värvidel lausa nii hea, et üks korralikult värvitud kiht katab pinna kenasti ära. Siiski soovitab Mariliis sellele korralikule paksule kihile eelistada kahte õhemat värvikihti. Värvida võib nii rulli kui ka pintsliga. Algajal värvijal on ühtlast tasast pinda kindlasti lihtsam värvida rulliga, Mariliis ise eelistas selle töö puhul enamjaolt pintslit. Värvikihtide vahel ei pea kuivemapoolse ilma puhul 12 tundi ootama. Selle töö puhul oli värv ülevärvitav juba mõne tunni jooksul. Kapi sahtlitel ees olnud palstiknupud said samuti värske värvikihi, nende puhul oli töökäik sama nagu kapil.

Tumesinine on selline toon, millega sobivad hästi igasugused metalliktoonid, mistõttu otsustas Mariliis lisada metall-lehe näol veidi lisasära. Metall-lehte on saadaval erinevates käsitööpoodides, leidub nii kuldset, hõbedast kui pronksikarva versioone. Leht liimitakse pinnale spetsiaalse liimi abil. Liim tuleb kanda pinnale, lasta sellel veidi kuivada ning õhuke leht peale siluda. Pintsli abil saab lehe väga siledaks ning lehtede üleminekukohad ka pehmemaks. Selliselt peale kantud metallkiht võib ajapikku oksüdeeruda ja tuhmimaks muutuda, selle vastu aitab spetsiaalne lakk, millega metallik üle pintseldada.

Selline kapiprojekt mahub täpselt ühte nädalavahetusse, aga sarnaseid töövõtteid kasutades on võimalik värskendada ükskõik millist polüesterlakitud mööblieset.

Kapike pärast uuenduskuuri:

• See kapp tuleb üsna pea Eesti ReDisaini e-poodi müüki, hoia tegemistel silma peal redisainerite veebilehel ja Facebookis.

LOE LISAKS:

FOTOD | Oma kätega tehtud suvila valmis 600 euro ja kolme nädalaga

TEE ISE | Kuidas värvida laminaadist köögimööblit?