Paljud okaspuuliigid on suured kõrged palgipuud, samas kui nende sordid ehk kultivarid ja vormid võivad olla madalakasvulised sammasja, keraja, laiuva, roomava, jne kujuga. Rääkimata nende okaste värvist, mis varjeerub rohelisest ja kollasest kuni hõbehallini.
Kõrgekasvuliste okaspuude liigid nagu: kuused, männid, nulud, lehised, ebatsuugad jt, sobivad paremini kasvama parkidesse ja haljasaladele. Kuid nende sordid, madalamate okaspuude ja põõsaste liigid ning sordid, on ideaalsed koduaeda. Okaspuud sobivad kasvama rühmana või üksiktaimena, pinnakatjana peenrasse või kiviktaimlasse, aiavaasi ja hekitaimeks. Huvitav on kindlasti teada, et hõlmikpuu, mis on suvehaljas ja ainulaadsete lehvikjate lehtedega, kuulub ka botaaniliselt paljasseemnetaimede ehk okaspuude hulka.
Kuused on alati kindla peale minek. Nad on külmakindlad ega karda ka tuultele avatud kasvukohta. Koduaeda sobivad hariliku, Kanada, Serbia ja torkava kuuse kääbuskasvulised sordid. Nad vajavad kasvuks viljakat hea drenaažiga mulda ja päikesepaistelist kasvukohta. Eriti valguslembesed on torkava kuuse e. rahvakeeli hõbekuuse vormid. Varjutaluv on vaid harilik kuusk ja tema vormid. Harilik kuusk on ka hinnatud hekitaim, mis kannatab hästi pügamist või moodustab pügamata kõrge tuulekaitsemüüri.
Nulud sarnanevad kuuskedele, kuid nende okkad on märksa pehmemad, paljudel liikidel otsast sisselõikega ja okka alaküljel on valkjad õhulõheread. Ka ei ripu nende käbid allapoole, vaid asetsevad püstiselt puu ülaosas. Käbid on väga ilusad ja värvikad, kuid puu alt neid ei leia, sest samaaegselt seemnete valmimisega pudenevad käbid laiali. Tänu oma tihedale ja korrapärasele võrale on nulud väga dekoratiivsed. Nad eelistavad viljakat savikat mulda ja päikesepaistelist kasvukohta. Poolvarju taluvad siberi ja euroopa nulg. Kuna nad on tundlikud õhusaaste suhtes, sobivad paremini puhta õhuga maakohtadesse. Aeda sobivad halli, korea, siberi ja mäginulu sordid.
Kui soovid, et sinu jõulupuul okkad ei variseks, siis vali selleks nulg. 2-4 m kõrguse ja vahvate lillade käbidega korea nulg sobib sama eesmärgiga ideaalselt ka aeda istutamiseks.
Elupuud on rikkaliku sordivalikuga okaspuud. Meile hästituntud harilikul elupuul on keraja, sammasja ja püramiidja kujuga ning kollase, rohelise ja niitvõrselisi sorte. Elupuu on ka hea hekitaim. Hariliku elupuu sort` Brabant` on lausa hekkide jaoks aretatud. Väga kauni ja kõrge heki saab ka sordist `Smaragd`. Tiheda heki saamiseks tasub elupuuistikud istutada võimalikult tihedalt nii, et külgmised oksad otsapidi kokku ulatuksid. Kasvutingimuste suhtes üsna leplikud, kasvavad elupuud siiski paremini toitaineterikkal aiamullal ja päikesepaistelisel kasvukohal. Eriti päikeselembesed on kollaste ja kirjude lehtedega sordid. Liigid taluvad ka varjulisemat kasvukohta, kuid liigvarjus jääb võra hõredaks ja venib välja. Kahjuks meeldivad elupuud ka koertele, kes neid märgistamas käivad. Koerte eemale hoidmiseks paiguta elupuid istutusalas teiste taimede vahele või kasuta peenras munakivimultši. Üksikut puud piira suurte kividega.
Kadakad. Harilik, hiina, sabiina, roomav, laiuv, kirju, rand- ja kaljukadakas ning nende vormi- ja värvirohked sordid moodustavad märkimisväärse osa koduaeda sobivatest okaspuudest. Nende hulka kuuluv harilik kadakas on ka looduslikult levinud Loode-Eestis ja saartel. Kes veel ei tea, siis sarnaselt teistele okaspuudele on ka harilikul kadakal käbid. Kuid tema viljasoomused on valmides paksenenud ja kokku kasvanud ning moodustavad marikäbi ehk kadakamarja.
Kadakad on külmakindlad ja vähenõudlikud, taludes ka äärmuslikke kasvutingimusi. Parimaks paigaks on neile siiski päikesepaisteline ja kuiva ning kerge mullaga kasvukoht. Liigrammusas mullas võivad kadakad lausa haigestuda. Istutamisel tuleks jätta, eriti laiuvatele vormidele, piisavalt kasvuruumi, sest nad võivad kasvada arvatust märksa suuremaks.
Loodusest hariliku kadaka koduaeda toomisel kaeva kadakas välja võimalikult suure ümberkaudse mullakihi ja rohukamaraga. Nii tuleb taimega kaasa ka juurtega seotud mükoriisa ehk seeneniidistik, mis tagab suurema tõenäosuse kasvamaminekuks.
Mändidest tasuks aias kasvatada madalakasvulisi liike ja sorte. Heaks valikuks on hariliku männi, mägimänni ja musta männi sordid. Dekoratiivsed on ka kääbus-mägimänd ja kääbus-seedermänd. Seedermändidest kasvavad meil ka siberi, korea ja alpi seedermännid, kuid oma kõrge ja uhke kasvu poolest sobivad rohkem parkidesse ja mõisaaedadesse. Mullastiku suhtes on männid väga leplikud, kasvades nii liivastel kui kuivadel muldadel. Samas on nad väga valgusnõudlikud.
Mändi saab ergutada hargnema ja muuta ta tihedamaks, kui juuni alguses näpistada tagasi kõiki noori võrseid 1/3 ulatuses. Võrsed on sel ajal rohtsed ja murduvad hästi.
Jugapuud on okaspuudest kõige varjutaluvamad. Nii liigid kui sordid on väga dekoratiivsed. Meie kliimas kasvavad enamasti põõsakujulisena. Eelistavad poolvarjulist, tuulte eest kaitstud kasvukohta ja toitaineterikast niiskemat mulda. Jugapuud on aeglasekasvulised ja nad on ühed vähestest okaspuudest, mis suudavad ennast uinuvatest pungadest taastada. Seega sobib ta hästi ka varjulistesse kohtadesse pügatavaks hekitaimeks. Jugapuu käbid on ümbritsetud punast värvi lihaka seemnerüüga, mida võib ka süüa. Kuid käbi keskel peituv seeme ja ka ülejäänud jugapuu osad on mürgised. Harilikku jugapuud leidub looduslikult ka Eestis, kuid veidi külmaõrnana vaid Lääne-Eestis ja saartel. Värd-jugapuu ja ida-jugapuu on märksa külmakindlamad.
Lehised on kiirekasvulised kõrged puud, mis erinevalt teistest okaspuudest lasevad sügisel oma okkad maha. Nende okkad on 1-5 cm pikad ja väga pehmed. Eriti kaunid ongi lehised kevadel uute pungade puhkedes. Nad vajavad valgusküllast avatud kasvukohta, kergema viljaka pinnasega. Aeda võiks tuua euroopa ja jaapani lehise kääbuskasvulisi sorte, mis enamasti on tüvivormid (poogitud erineva kõrgusega tüve otsa mis enam pikkusesse ei kasva).
Väga madal kääbusvorm (nt jaapani lehise sort `Blue Dwarf`) sobib ka kiviktaimlasse. Veidi erinev harjumuspärastest kiviktaimla taimedest, eriline ja ilus.
Mikrobioota on äärmiselt tänuväärne taim varjulistesse ja poolvarjulistesse kasvukohtadesse. On laiuva-roomava kasvukujuga ning meenutab roomavaid kadakaid. Mullastiku suhtes on vähenõudlik, kasvab ka liivastel ja kivistel muldadel. Kindlasti võiks teda aedades rohkem kasutada.
Ebaküpresside jaoks kipuvad meie külmad talved liiga karmid olema. Sobivad paremini ehk Lääne-Eestisse ja saartele ja ka siis peaks neile valima sooja, tuulevaikse ja päikeselise kasvukoha.
Allikas: aiaparadiis.ee
