Sipelgad uuristavad tunneleid ning pööravad ringi sama palju pinnast, kui vihmaussid, õhutades nii maad ning jagades laiali toitaineid. Samuti on sipelgad osaks maakera taaskasutusmeeskonnast: nad on raipesööjad, kes koguvad kokku surnud putukad ning muudavad need su aiamaa väetiseks.

Selle asemel et sipelgaid nuhtluseks pidada, tasub neid pigem võtta kui partnereid aiatöödel. Üks olulisemaid ja enam uuritud rolle, mida sipelgad oma õlul kannavad, on seemnete levitamine. Ka meie metsades on just nemad nii mõnegi kauni õitseja levitajad. Näiteks sinilille seemneid kannavad edasi sipelgad.

Teine kasulik roll sipelgatel sinu aias on kaitse herbivooride eest. Sipelgaid meelitab taime vartel ja tupplehtedel leiduv nektar (mitte ajada segi õienektariga, mida mesilased koguvad). Nii patrullivad nad neil taimedel ning segavad herbivoore ning seemnetest toituvaid putukaid, rünnates neid ning kukutades nad taimedelt alla. Samuti segavad nad nende toitumist, munemist, paaritumist ja koorumist. Varasuvel pojengiõitel ringi sebivad sipelgad kaitsevad taime selle vaenlaste eest ning tänuks pakub taim neile rikkaliku toidulaua.

Nii et sipelgad on tegelikult väga kasulikud putukad, sest nad hävitavad kahjureid, nende vastseid, nukke ja mune. Nad kobestavad mulda, tolmeldavad taimi ja levitavad seemneid. Kui aga nende levik aias tõesti juba kahju tegema hakkab, siis kindlasti ei tasu mürgist abi otsida, vaid pigem katsetada koduste vahenditega. Sipelgatele ei meeldi tugevad lõhnad. Nii võib neid tõrjuda nõgese-, soolikarohu või mõne muu tugevalõhnalise taime leotisega. Leotisele võib lisada rohelist seepi, et vedelik paremini nakkuks. Sipelgate vallutusi aias aitab piirata ka soolatriip, millest nad üle ei lähe. Ka ei meeldi neile kaneel ja cayenne’i pipar.