PÄIKESEKÜTE | 15 vastust põletavatele küsimustele
1. Kas meil on piisavalt päikest?
Jah, on. Eesti päikeseelektrijaamade tootlikkus on Saksamaa omadega sarnane.
2. Kas paneelid töötavad ka talvel?
Paneelid töötavad ka talvel, aga kuna talvine aeg on valguse poolest vaene, siis on tootlus väiksem. Olenevalt paneelide suunast ja kaldest võib tootlikkuse erinevus suvisega olla 10 korda ja enam.
3. Kas paneelid tuule ja lumega ei purune?
Kvaliteetsed paneelid on väga vastupidavad. Peab aga jälgima, kui paksu klaasi paneelitootja kasutab. 4 mm klaas on palju vastupidavam kui 3,2 mm klaas. Nii võibki näha, et õhema klaasiga paneelid on sertifitseeritud koormusele ainult 2400 Pa, 4 mm klaasiga aga 5400 Pa.
4. Kas lumi jääb paneelile ja kas lume all see töötab?
Lumi jääb pidama päikesepaneelile täpselt sama moodi nagu tavalisele katusele, ent südatalvel ei ole piisavalt päikesevalgust nagunii. Sügisel-kevadel, siis kui valgust enam, suudab paneel end ise puhastada. Nimelt hakkab paneel läbi õhema lumekihi kumavast valgusest elektrit tootma, töötades paneel soojeneb veidi ning see aitab kaasa ka lumekihi mahalibisemisele või sulamisele. Spetsiaalset lumekoristust pole mõtet läbi viia, sest talvisel ajal toodetud elektri kogus on võrreldes aastas toodetuga väike.
5. Kas vari mõjutab tootlikkust?
Vari mõjutab tootlikkust omajagu, rohkem näiteks kui paneelide mitteideaalne kalle või suund. Sobiva paigalduskoha valikul on mõistlik valida varjuvaba paigalduskoht ja kui see pole võimalik, siis selline, kus varju langeb vähem. Silmas peaks ka pidama varjude tekkimise aega, oktoobrist veebruarini pole see oluline, muul ajal aga mõjutab elektritootmist tugevalt.
6. Kas energiat toodetakse ka öösel, kui paistab kuu või on tehisvalgus?
Päikesepaneel vajab oma tööks tugevamat valgust kui seda on kuuvalgus. Tehisvalguses on paneeli tootlikkus väga madal, sest ka valgustugevus on tavalise tehisvalguse puhul madal.
7. Kui palju muutub tootlikkus, kui pole ideaalseid tingimusi?
Et saavutada Eesti tingimustes suurimat tootlikkust, tuleks paneelid paigutada lõunasuunda ja paneelide kalle peaks olema ligikaudu 40 kraadi. Kõrvalekalle nendest tingimustest vähendab aastast elektritoodangut, aga teatud piirides püsides on erinevus siiski väike. Piinliku täpsusega nurki ning ilmakaari määrata ja paneele eri aastaegadel keerata pole vajadust. Paarikümnekraadine erinevus mõjutab tootlikkust mõne protsendi jagu.
8. Kui suur süsteem osta ja kui palju ruumi on vaja paneelidele?
Süsteemi suuruse määramine on keerukas ja sõltub mitmest asjaolust. Nii võib juhtuda, et esmapilgul kõige mõttekamana tundunud valik pole arvutuste põhjal sugugi parim. Arvestama peab nii paigaldusoludega, majapidamise energiakulutuse ning selle struktuuriga ning veel paljude muude asjaoludega. Kuid siin kehtib siiski lihtne rusikareegel. Süsteemi suurus kW = aastane energiakulutus kWh / paigaldise keskmine eritootlus kWh/Wp.
Näide:
aastane kulu on 7250 kWh, keskmine tootlus 900 kW/kWp
7250/900=8,05
Optimaalne süsteemi suurus on umbes 8 kW.
1 kW päikesepaneele vajab ligikaudu 6,5 m2 katusepinda. Katus peaks olema soovituslikult lõunakaarde, aga hea tulemuse saavutab ka ida-lääne suunalise katusega. Lamekatuste puhul on ruumi vaja enam. Maapaigaldistes võiks arvestada ligikaudu 5 m2/kW.
9. Kui töökindel on süsteem?
Kvaliteetselt projekteeritud ja teostatud süsteem töötab tõrgeteta aastakümneid. Sellest hoolimata tuleks lasta paigaldis regulaarselt spetsialisti poolt üle vaadata, et tuvastada võimalikke probleeme juba algstaadiumis. Päikesepaneelid töötavad kõige kauem, inverteri eluiga on 10—15 aastat. Levinuim süsteemide rivist väljalangemise põhjus on ebakvaliteetne paigaldus ja/või selleks lihtsalt ebasobivad materjalid-paigaldussüsteem.
10. Kust on näha, kui palju energiat toodetakse?
Selleks ühendatakse inverter internetiga ja seadistatakse infovahetussätted. Vastavasse portaali logides on tootlikkus näha. Väljavõtteid saab teha päevade, kuude ja aastate lõikes. Samuti on võimalik soovi korral andmeid oma arvutisse alla laadida ning töödelda. Hetkeandmed on nähtavad ka inverteri ekraanilt.
11. Kui pikk on tasuvusaeg?
Praeguste energiahindade juures on suuremate mikrotootjate paigaldise tasuvus veidi üle 10 aasta. Suuremate jaamade tasuvus 10 aastat või isegi alla selle. Suurimat kasu annab endatoodetud energia kasutamine kohapeal, enda tarbeks. Müümine võrku ei ole nii kasulik. Üldiselt ütlevad spetsialistid ise, kuidas omatarvet suurendada neil aegadel, kui päikesejaam palju elektrit toodab ja sellega tasuvusaega lühendada.
12. Kas saadud energia tuleb salvestada?
Akusid olema ei pea, energia, mida ei ole võimalik enda poolt ära kasutada, müüakse üldisesse elektrivõrku. Nii toimib elektrisüsteem omapärase akuna, salvestades ülejäävat energiat, müüdu eest maksab raha energiaettevõte ning Elering lisab sellele omakorda taastuvenergia toetuse.
13. Kas päikesepaneelide paigaldamiseks on vaja ehitusluba?
Tavaliselt ei ole päikesepaneelide paigaldamiseks vaja ehitusluba, välja arvatud suuremate paigaldiste puhul. Siiski võib vajalik olla kohaliku omavalitsusega kooskõlastamine. Kuna tegemist on elektripaigaldisega, siis peab paigaldaja olema kvalifitseeritud elektrik ning ta peab olema registreeritud majandustegevuse registris. Vajalik on ka asjatundja poolt koostatud elektriprojekt või teostusjoonis.
14. Kui pikk on paneeli eluiga?
Maksimaalne eluiga ei ole täpselt teada. Suur osa enam kui 50 aastat tagasi toodetud paneelidest on endiselt töökorras ja nende tootlikkus ei ole aja jooksul märkimisväärselt langenud. Paneeli eluiga sõltub väga paljudest asjaoludest: materjalide kvaliteedist, tehnoloogilistest parameetritest kinnipidamisest paneeli tootmisel, kasutustingimustest, paigaldusviisist, paigaldustööde kvaliteedist. Paneelide eluiga on pikem, kui on järgitud tootja soovitusi nende paigaldamisel ja hilisemal kasutamisel. Tähelepanu peab pöörama ka, millistel juhtudel tootja garantiist taganeb.
15. Kui tihti peab paneele tolmust puhastama?
Tavaliselt ei ole paneele tolmust puhastada vaja. Vihmast reeglina piisab, et paneelid töökorras hoida. Puhastustööd võivad vajalikuks osutuda väga saastunud keskkonnas ja siis läheb vaja juba eritehnikat, selleks tuleb spetsialistide poole pöörduda.
Allikas: napssolar.ee
