11 küsimust │ Eesti disaini ja sisearhitektuuri grand old lady Maile Grünberg
1. Milliste sõnadega ennast tutvustaksite?
Tanel Veenre ütles: „Maile Grünberg on punase maaletooja.” Mulle see lause väga meeldib ja ilmselt sobib mind ka iseloomustama. Armastan värve enda ümber ja see paistab kindlasti ka minu loomingust. Praegu on minu peamiseks tegemiseks büroo OÜ GRÜNBERG koos sisearhitektist tütre Eliina Grünbergiga. See ma olengi.
2. Kust kõik alguse sai ja mis on teinud Teist selle, kes olete?
EKA-sse (endine ERKI) läksin pärast keskkooli lõpetamist kunstiringides käimata puhta lehena. Siis oli hoopis tähtis füüsika ja matemaatika eksam edukalt sooritada. Olen töötanud mööblidisainerina MEV Standardis ja vineerivabrikus AS TVMK, sisearhitektina EKE Projektis ja kunstikombinaadis ARS. Mööblidisainerina töötades sain kõik edasiseks eduks vajaliku: otsustusjulguse, leidlikkuse, töökuse, järjekindluse, kohusetundlikkuse, isikupära kui väärtuse. Armastus mööblit kujundada on jäänud mulle elustiiliks, samuti sisearhitekti loominguline töö. Panso ütles: „Ideed on need, mis maksavad.”
3. Kuidas on möödunud Teie loomingulised tegemised sisearhitektina?
Tempo on olnud suur, objekte on olnud väga palju. Kuidas neid üles lugeda? Armastan popkunsti ja optilisi illusioone, samal ajal art deco luksuslikku atmosfääri. Ruumides loob kujunduse valgustus — näiteks võib tuua nukuteatri Ferdinandi saali oma erinevate valguslahendustega seintel ja laes.
Teiste tööde kõrval olen palju kujundanud lastele: Miia-Milla lastemuuseum Kadriorus, Tallinna Kaubamaja lasteosakond V korrusel, nukuteater. Lastele peabki olema kujundus mänguline, ootamatu, lõbusate detailidega. Olen esinenud Reet Linna saates „Tähelaev”. 2014. aasta detsembris valmis Marina Mälgu ja Peeter Brambatiga dokumentaalfilm „Maile Grünbergi värvilised maailmad”. Olen teinud asju, mis mulle endale südamelähedased on.
4. Milliste raskustega olete erialaselt silmitsi seisnud?
Sisearhitektuursed projektid on väga komplekssed ja vajavad paljusid tegijaid. Peab olema võimeline eriosade projektides kaasa rääkima. Ka järelevalve on oluline. Tihti tahavad ehitajad asendada valgusteid ja materjale lihtsamate vastu. Mind innustab Kristiina Ojulandi ütlus: „Ma ei anna enne järele, kui olen saavutanud selle, mida tahan!”
5. Kas on välja kujunenud efektiivne töörutiin? Milline?
Olen õhtu- ja ööinimene. Siis tegelen süvenemist vajavate teemadega. Kui lapsed olid väikesed ja magasid, siis oli vaikus — olin võimeline töötama hommikutundideni. Öösel tulevadki põnevad, väga eriskummalised ideed. Kindlasti tuleb iga sisekujundusobjekti puhul lähtuda hoone arhitektuurist. Pean tähtsaks objektile järelevalve tegemist — kui tahad head tulemust.
6. Kas mõtlete tööd tehes keskkonnasäästlikkusele? Kuidas?
Uute hoonete puhul ja olemasolevate rekonstrueerimisel eelistan kasutada naturaalseid, loodussõbralikke materjale. Ikka proovin ära kasutada olemasolevaid materjale, mitte lammutada. On oluline väärtustada vana ja autentset.
7. Kes on eeskujuks?
Marc Newson — temas on ühendatud tehnoloogiline võimekus täiusliku esteetilise elegantsiga. Hea disainer suudab kujundada kõike: jalgratast, autot, nagi, lennukit, arhitektuuri. Tema mõttemaailm on vaba stampidest.
Yves Saint Laurent — omanäoline isiksus. Armastas peent, rafineeritud stiili, elegantsi. Keskendus tänapäevale ja värsketele suundadele.
8. Kes või mis inspireerib?
Ammutan inspiratsiooni ajaloost, tänapäevast ja elustiilidest. Piirid on kadunud erinevate kunstisuundumuste vahel. Kõik on omavahel ühenduses — mood, disain, arhitektuur, film jne. Segunevad geomeetria ja sürreaalsus, loodus ja mütoloogia, poeesia ja fotograafia.
Disain on inimkonna rikkama kihi nõrkus!
9. Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovite meelde jääda?
Aastaid olin Eesti Kunstnike Liidu kujundajate sektsiooni esimees. Olen alati osalenud kujundajate näitustel („Ruum ja vorm”), ise neid kujundanud — aastatel 1984 ja 2000. Osalen Eesti Disainerite Liidu rahvusvahelistel näitustel.
Praegu olen ka Disaini- ja Arhitektuurigalerii asutaja ning direktor. Galerii tegeleb edukalt rahvusvaheliste näituste vahetustega (Soome, Hipaania, Ungari, Prantsusmaa, Belgia). Ühtlasi tegeldakse linnaehituslike teemadega. Peatänava projekt, arhitektuurikeskuse projektid jms.
Seega võib öelda, et olen olnud eluaeg sotsiaalselt aktiivne ja eks nii tegutsedes jääb ikka mingi jälg maha.
10. Kuidas elab meie sisearhitektuur ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu?
Sisearhitektuuri alal tegutseb väga palju andekaid ja loomingulisi inimesi. See teeb meie erialale ainult rõõmu. Paratamatult selekteerib elu välja parimad. Innovaatiline mõtlemine, suur loomingulisus — need on eduks väga olulised omadused.
11. Lemmikobjekt enda loomingust? Miks?
