Kinnisvaraga seotud tulu maksustamise kõrval kogub tuure ka teine ning kolmaski peidetud kinnisvaramaks
Selle aasta 1. jaanuarist hakkas riik tulumaksuvabastuse suuruse arvutamisel lisaks töötasule arvesse võtma ka kinnisvaraga seotud tulusid, mis lihtsustatuna tähendab seda, kui üürid välja korteri või müüd päranduseks saadud kinnisvara, kuulub edaspidi ka see summa maksustatava tulu hulka ja vähendab tulumaksuvabastuse osa. Esimese kinnisvaramaksu kõrval on nüüdseks jõustunud ka teine peidetud kinnisvaramaks, mis on oma väiksuses jäänud tahaplaanile. Ometi toob see juba täna riigieelarvesse aastas 5 100 000 eurot.
Teine nähtamatu kinnisvaramaks kehtestati ilma suurema arutelu ja tähelepanuta. Nimelt suleti alates 1. juulist 2017 kohtulike registrite kantseleide vastuvõtupunktid, kust seni sai küsida kinnistusraamatust tasuta väljavõtteid. Eelmisest suvest alates on kinnistusregistri väljavõtted kinnistuportaalist saadavad (erandiks on omanikud ise) vaid tasu eest. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel tehakse e-kinnistusraamatust ligikaudu 1,7 miljonit tasulist päringut aastas. E-kinnistusraamatust üks päring maksab tagasihoidlikud 3 eurot. Neid numbreid korrutades laekubki riigieelarvesse riigilõivude, käibemaksu ja tulumaksu kõrval kinnisvaratehingutega seonduvalt täiendavad miljonid eurod.
Eelneva maksu kõrval on siiski alates 1. jaanuarist 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus kaasa toonud selle rakendamisega uue ehk juba kolmanda varjatud kinnisvaramaksu. Seekordne lahendus on jõustunud eranditeta. Uuest seadusest tulenevalt maksab käesoleva aasta algusest info uue korteriomandi täpse suuruse ja paiknemise kohta samuti 3 eurot, sest vastavalt nüüd kehtivale korrale kantakse kinnistusraamatusse vaid korteriomandi number ja kaasomandi mõttelise osa suurus ning teiste korteriomandite kinnistute numbrid. Korteriomandi eriomandi eseme üldpinna suurust kinnistusraamatusse enam ei kanta. See omakorda tähendabki, et edaspidi tuleb enne korteri üürimist, müümist või ostmist korteri täpse pinna, selle juurde kuuluvate ruumide koosseisu ning nende paiknemise teadasaamiseks maksta riigile hoonejaotusplaaniga tutvumise tasu.
Erinevalt teisest peidetud kinnisvaramaksust on kolmanda mõju kinnisvaraturule laialdasem ja tõenäoliselt laekuvad maksutulud kordades suuremad, sest kui omaniku andmeid kontrollitakse reeglina vaid konkreetse lepingu sõlmimise eel, siis enne üüri- või ostuotsust vaadatakse ja võrreldakse mitmeid, kui mitte kümneid erinevaid valikuid kinnisvaraturul.
Seetõttu on ootuspärane, et tagasihoidliku 5,1 miljoni euro kõrval laekub tänavu riigieelarvesse kahest peidetud kinnisvaramaksust paarkümmend miljonit eurot lisatulu ilma suurema tähelepanuta.
Allikas: LVM kinnisvarablogi
LOE LISAKS:
