Sisearhitekt Helen Kolks: kodu olgu ka kümne aasta pärast lahe!
Helen Kolksi (36) tehtud sisekujunduste hulka kuuluvad arvukad korterid ja eramud, aga ka äriruumid ja kohvikud-restoranid. Viimati mainitutest on küllap tuntumad Tallinna reisisadama vahetus läheduses asuv Kochi kohvituba ja Pärnu puhvet A.P.T.E.K. Heleni käe all on valminud ka suur osa Endoveri uusarenduste näidiskortereid.
Paljud eelistavad vabal ajal erialasest tööst puhata ja välja lülituda, aga Heleni jaoks on esteetiline ja praktiline elukeskkond üks olulisemaid asju. Disain on tema suur kirg ja elustiil, mida peegeldavad hoolikalt valitud mööbliesemed, tuntud disainiklassikute sisustusaksessuaarid ja Eesti kunstnike kunstiteosed. „Kui peaksin valima kvaliteetse auto või kvaliteetse kodu vahel, siis valiksin kindlasti viimase,” rõhutab Helen.
Püsivad väärtused
Kui küsin Helenilt, kas ta kiirelt muutuvate trendide keerises ei väsi oma kodusest keskkonnast ja kui tihti ta oma sisustust uuendab, selgub, et paljud Heleni asjad on pärit eelmisest kodust. Värvivaliku ja stiili vallas eelistab ta põhjamaist lähenemist ja musta-valge kontrastidele rajatud kujundust. Need mõjuvad alati väljapeetult ja ajatult. Näiteks B&B diivan ja lihtne IKEA telerialus on tema peret teeninud juba vähemalt kümme aastat, kuid näevad endiselt värsked välja. Helen armastab kvaliteetset disaini ja usub, et disaini- klassika on püsiv. See ei kao mõne aastaga moest ja kogub väärtust ka edaspidi. Nii et Helen ei ole suur asjadest loobuja ega sisustuse väljavahetaja. Kui ruumist nappust ei oleks, koguks ta möödunud sajandist pärit disaini ilmselt veelgi suurema innuga.
Tema poolehoid kuulub vaieldamatult Skandinaavia disainile, kuid ta kodus on aukoht ka Eamesi, Tom Dixoni, Patricia Urquiola ja Kartelli nime all tegutsevate disainerite loomingul.
Kui mõni kardab, et valgel foonil kodu mõjub steriilselt ja igavalt, siis Heleni elamine on tõend, et nii kindlasti ei ole. Värvi lisavad vaibad, reisilt toodud meened ja arvukad kunstiteosed. Kas on mõni universaalne ja üldkehtiv nõuanne, mida võib julgelt kõigile kodu kujundamiseks anda? Helen vastab: rohkem valget ja heledat! „Foon võiks olla rahulik, mille taustal saavad teised elemendid esile tulla. Suured pinnad võiksid samuti rahulikud olla, sest intensiivsed värvid, nagu näiteks punane, kipuvad väsitama,” lisab ta. „Tegelikult on täiesti võimalik kujundada interjööri nii, et see oleks ka kümne aasta pärast lahe.”
Teiseks soovitab Helen leida koju mõni eriline ja pilkupüüdev ese, näiteks silmapaistev tugitool, äge kunstiteos või põneva disainiga valgusti.
Vana ja uus
Praeguse kodu leidsid Helen, tema elukaaslane ja nüüdseks 14-aastane briti lühikarvaline kass mõned aastad tagasi. Enne sissekolimist tuli teha põhjalik remont ja praegugi ootab korteris saun oma järge. Helen meenutab, et remont algas planeeringu muutmisest ja kahe korteri kokkuehitamisest. Selle käigus muutus korter tõeliselt päikeseliseks ja õhuliseks, valgust langeb elamisse kolmest suunast.
1930-ndatel ehitatud funkmaja korteris on säilitatud omajagu algupärast. Näiteks nagiseb jalge all ligi sada aastat vana haavapuust kalasabaparkett, mis on õlitatud valgeks ja sobitatud kokku uue võimalikult sarnase põrandaga. Ka aknad on tellitud algsete akende täpsete koopiatena.
Kas oma kodu on lihtsam või raskem kujundada kui mõne kliendi elamist? Heleni sõnul on paljude sisekujundajate jaoks oma kodu raskem luua, sest infot ja teadmisi, mille vahele ekslema jääda, on niivõrd palju. Ent tema jaoks oli protsess siiski lihtsam. Palju sisustust tuli kaasa eelmisest kodust, juba see aitas ruumi dikteerida. Planeeringu puhul tehti head koostööd elukaaslasega, kes aitas ka nutikaid lahendusi välja mõelda. „Vahel on enda plaanidega väga lihtne hulluks minna. Võid täiesti vabalt oma kümmet sentimeetrit taga ajama jäädagi ja siis on hea, kui teine inimene tuleb oma visiooniga appi,” meenutab Helen.
Kodu võhivõõrale
Sisekujundajate-arhitektide peamine katsumus on leida kompromiss oma stiili ja kliendi soovide vahel. Helenil sellega probleeme ei ole. Üldiselt leiavad inimesed Heleni tema varasemate tegemiste ja talle omase stiili järgi. Helen rõhutab, et sisekujunduse loomine on koostöö kliendiga ja oma soove ta peale ei suru. Klientuur muutub üha trenditeadlikumaks ja tänapäeval ei leidugi enam palju n-ö tühje lehti, kes laseksid sisekujundajal kõik otsustada. „Mulle on tähtis, et klient teaks, mis talle meeldib. Siis kulgeb koostöö palju paremini. Selliseid kliente, kes pole tulemusega rahul, ei ole. Teeme algusest lõpuni kõik valikud koos,” selgitab Helen.
Kuidas on lood väga pikantse maitsemeelega klientidega? Kas on ette tulnud soove, mida ta ei saa või ei taha täita? Helenile meenub, et aastaid tagasi soovis keegi oma magamistoa põrandale päris elavat muruvaipa. „Päris kõike ei olegi võimalik ega mõtet teha. Ajutised pop-up-lahendused on üks asi, kuid kodu, mis on mõeldud püsivaks elamiseks, hoopis teine.” Mis puutub stiilidesse, siis jääks ta truuks minimalismile, disainiklassikale, möödunud sajandi keskpaiga mõjutustele ja eklektikale. Ainult paduklassikalise raske antiikmööbliga ta kellegi kodu täita ei suudaks.
