PUUST JA PUNASEKS | Päritud kinnisvara müümine või sellest loobumine
Kui keegi lähedane lahkub siitilmast ja jätab sulle oma korteri või maja, siis tekib mitu võimalust — üks neist on oma pärandvara maha müüa, teine sellest loobuda. Pärandvaraga seonduv on keeruline valdkond, millega saab end muidugi kurssi viia, ent vahel on kasulikum abi saamiseks pöörduda kinnisvaramaakleri poole, kes on asjaga lihtsalt oma töö tõttu paremini kursis.
On olnud juhuseid, kus päritud vara on omal käel müüki pandud ja sellele ka ostja leitud, ent notaris selgub, et tehingut teha ei saa, sest pärimistunnistus puudub. Teadlikumad uurivad sellised asjad muidugi ise välja, et mida tuleks eelnevalt omada, et pärimismentlust algatada või pärandist loobuda. Ja kui tegutsed koos maakleriga, siis selgunuks see nagunii varem.
Pärandist loobumine — mida on oluline teada
Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Pärandist loobumiseks tuleb esitada pärandist loobumise avaldus kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest alates. Notar võib kolmekuulist tähtaega pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Pärast pärandist loobumist ei saa pärandit hiljem enam vastu võtta.
Kas kõik või mitte midagi
Pärandist ei ole võimalik loobuda osaliselt ega tingimuslikult. Pärijal on võimalik võtta pärand vastu ainult tervikuna. Tal ei ole võimalik võtta vastu ainult seda osa pärandist, mis talle meeldib ning seejuures eirata kohustusi. Kui pärandavara koormab pandiõigus, siis pärija pärib selle tagatiseks oleva vara pandiõigusega koormatuna. Seega vastutab pärija pärandit vastu võttes ka pärandaja kohustuste eest.
Kui pärandvara on laenukohustusega koormatud, võib olla vahel mõistlikum pärandist loobuda. Pärandit vastu võttes on võimalik tellida pärandvara inventuur, et teha kindlaks pärandaja vara, sealhulgas võlad. Enne päritud kinnisvara müümist võib seda koormava laenu ennetähtaegselt tagasi maksta.
Kuigi pärand läheb pärijale üle automaatselt, on pärimisõiguse tõendamiseks vajalik pärimistunnistus. Pärimistunnistuse väljastab notar pärast seda, kui ta on kindlaks teinud kogu pärijate ringi ning pärijate pärimisõiguse ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.
Oluline ongi teada, et ilma pärimistunnistusta pärandvara müüa ei saa.
Kui pärandvara on ühisasi
Väga sageli on nii, et kui testamenti pole eraldi tehtud, siis pärivad lapsed lahkunud vanema(te) vara võrdselt ja nii tekib mitu pärandvara omanikku ehk kaaspärijat. Juhul, kui pärandvara jagamisel tekib kaaspärijate vahel vaidlus, jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Pärandvara jagamisel kohaldatakse üldjuhul kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kuid arvestada tuleks ka võimalikke pärimisseadusest tulevaid piiranguid.
Kõigepealt saab pärandvara jagamist nõuda üksnes tingimusel, et on teada kõik pärijad.
Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga pärandvara jagamise keelanud, siis ei saa nõuda pärandvara jagamist testamendi või pärimislepinguga määratud tähtaja jooksul. Kui selline keeld on sätestatud tähtaega määramata või on tähtaeg pikem kui 30 aastat, loetakse sellekohase keelu tähtajaks 30 aastat pärandi avanemise päevast arvates.
Võib esineda ka olukord, kus pärijad ise on kokku leppinud, et teatava aja jooksul pärandvara ei jagata ning ka sellisel juhul ei saa pärandit enne kokkulepitud tähtaja möödumist jagada. Kui pärandavara jagamisest hoidumise tähtajas ei ole kokku lepitud või on tähtaeg pikem kui kümme aastat, loetakse tähtajaks kümme aastat pärandi avanemise päevast (pärandaja surmast) arvates.
Kõige sagedamini on vaja kompromissi leida juhul, kui pärijaid on palju, kinnisasi läheb ühisomandisse ja tehinguid saab teha vaid ühiselt. Pärijad ei ela aga pahatihti samas linnas või maakonnas, osa neist võib elada ka mujal riigis. Vahel ei jõuta kokkuleppele, mida varaga teha, näiteks kui üks pärijatest ei soovigi vara müüa, vaid seda ise kasutada, või pole müügihinnaga nõus. Siin saab abi küsida maaklerilt, kes aitab leida parimaid lahendusi, et pärijad ei peaks hakkama vara jagama kohtus ja kulutama selleks suuri summasid.
Probleeme võib tekkida ka siis, kui pärija on alaealine laps. Siis pole võimalik päritud kinnisvara ilma kohtu loata müüa ega ka kinkida.
Kui otsustad päritud kinnisvara müüki panna, siis kõige olulisem on veenduda, et pärandvaraga on kõik korras ja sulle selge, kirjalikud kokkulepped kaaspärijatega olemas, samuti peab olemas olema pärimistunnistus. Maja müümisel tuleb arvestada ka tulumaksukohustusega, sellest saad lähemalt lugeda SIIT.
Allikad: Arco Vara Kinnisvarablogi, juristaitab.ee
LOE LISAKS:
