Kas korter või maja või hoopis korter koos suvilaga? | Millist kodu eelistab keskmine eestlane
(1)
Keskmiselt vahetab inimene elu jooksul kodu viis korda, kuni jääb kuskile lõplikult pidama. Tavaliselt alustab eestlane iseseisvat elu üürikorteris, mis üüritakse kas õpingute või töö tõttu teises linnas. Päris esimene oma korter soetatakse enamasti soodsam ja lisatagatiseks seatakse vanematekodu. Vanuse, kogemuse ja sissetuleku kasvades vaadatakse kas suuremat korterit või juba maja — täpsem valik sõltub pere suurusest ja rahalistest võimalustest. Kui lapsed on pesast välja lennanud, siis enamasti hakkavad ka vanemad otsima väiksemat ja ökonoomsemat kinnisvara. Lahe Kinnisvarabüroo abiga panime kokku keskmise tallinlase, pärnaka, viljandlase ja tartlase kodueelistuste ülevaate.
Keskkooli lõpetanud noored ja üliõpilased vanuses 18—22 alustavad peaasjalikult üürimisest. Või kui noortel on varakamad vanemad, siis tehakse ka esimene koduost, milleks on 1-2-toaline korter.
Kui esimene korter üüritakse, siis jäävad selle üürihinnad 200—400 euro kanti, millele lisanduvad kommunaalkulud, ja ostu puhul tuleb hind sõltuvalt korteri asukohast 50 000—100 000 eurot. Selles vanuses noored enamasti õpivad ja paljud käivad kooli kõrvalt ka tööl, nende sissetulekud on keskeltläbi 600—900 eurot kuus. Palju on ka juba koos elavaid paare.
Noored vanuses 22—28, kes on lõpetanud ülikooli või loonud pere, otsivad endale väiksema uuema või juba suurema “mägedel” asuva korteri, kus alustatakse oma elu. Noorte sissetulekute suurus on vahemikus 1200—2500 eurot kuus. Enamjaolt finantseeritakse korteriostu laenuga, millele seatakse lisatagatisi.
Sama vanad noored, kelle kuusissetulekud on üle 2500 euro, soovivad esialgu soetada endale kallima üürikorteri või siis osta korteri kesklinna uuselamu rajoonis. On ka selliseid noori ja iseteadlikke, kes austavad ja hindavad vanemate elamupiirkondade võlu.
Pered vanuses 28—50 otsivad tänu pere juurdekasvule ja ka suuremale finantsvõimekusele juba 3—5-toalisi äärelinna kortereid. Vaadatakse ka parema asukohaga suuremaid elamisi, nagu ridaelamud ja majad, eriti teevad seda need, kelle sissetulekud on 2500 eurot ja enam. Keskeltläbi jäävad selles vanuses inimeste sissetulekud siiski vahemikku 1200—2500 eurot.
Inimesed vanuses 50 ja üle selle vahetavad sageli oma suure elamise väiksema, odavama ja käepärasema vastu, eriti siis, kui lapsed on pesast oma elu peale läinud.
Liigu noolega edasi järgmisele lehele
18—22-aastane noor pärnakas elab enamasti veel vanematekodus, kuid õpingutega seoses üüritakse talveperioodil korterit Tallinnas, Tartus, Viljandis vm. Üürikorter on sel juhul 2—3-toaline ja mitme peale, et kulud soodsamad oleksid. Kulude suurusjärk jääb 200—250 eurot inimese peale. Need, kes käivad Pärnus ülikoolis või kutsehariduskoolis, üürivad samamoodi.
Noor ostjaskond vanuses 25—35, kellel ei ole veel peret, jaguneb kaheks. Osad neist on paremal järjel, enamasti paarid, kel mõlemal on hea sissetulekuga töökoht ja nemad eelistavad osta uuemasse majja korteri või koguni uuema maja Pärnu lähiümbrusesse.
Teine samas vanuses ostjaskond on keskmise sissetulekuga ja nemad kas üürivad või ostavad oma kodu, milleks on järelturu renoveeritud või remonti vajav korter, et see siis juba oma maitse järgi kujundada. Ostetava korteri hind jääb Pärnus vahemikku 45 000—60 000 eurot. Tavaliselt ostetakse selline kodu laenuga ja lisatagatisena pakutakse oma vanemate kodu või on noortel omafinatseering pangalaenu jaoks ise kogutud.
Lastega pered eelistavad infrastruktuuri lähedust nii uute kui ka järelturu korterite soetamisel. Väga suur huvi on Pärnu linnas olevate vanemate eramute vastu, mille hind on kuni 100 000 eurot, samuti tuntakse huvi linna lähedal uuselamurajoonides müüdavate uute ja järelturu eramute vastu. Eelistatud on ka kohe elamiskõlblikud pinnad.
Ostjaskond vanuses 35—50 on tihtilugu juba oma teise või kolmanda elukoha otsingul. Väga paljud soovivad osta isegi kuni 4-toalist järelturu korterit ja korterit uude majja. Loomulikult on see vanuserühm ka päris oma maja otsingul. Hinnaklass on sellisel juhul juba pisut kõrgem.
Sarnaselt teiste linnade vanemate inimestega, vahetavad ka vanemad pärnakad oma suured elamised väiksemate ja ökonoomsemate vastu, kui lapsed on kodunt lahkunud.
Liigu noolega edasi järgmisele lehele
Tavaliselt elavad noored kuni 22. eluaastani veel vanematega koos. Kui noorte gümnasistide või kultuuriakadeemia üliõpilaste elukoht on maal või teises linnas, siis eelistatakse koduks ühiselamut või üürikorterit. Harva ostavad heal järjel olevad vanemad kooliperioodiks oma lastele Viljandisse korteri.
Noored otsivad Viljandis üürikortereid hinnavahemikus 150—200 eurot + kommunaalkulud. Kui läheb korteriostuks, siis eelistatakse kesklinna lähedal asuvaid kortereid, mis maksavad kuni 35 000 eurot. Sissetulekud on sellistel noortel on vahemikus 500—700 eurot ja pangalaenu saamine raskendatud, sest tavaliselt puudub neil omafinantseering.
Noored vanuses 22—35, kes on lõpetanud ülikooli või loonud pere ja kelle sissetulekute suurus on 800—1500 eurot, soovivad üldjuhul oma maja, ridaelamuboksi või korterit vanalinnas. Tavaliselt otsitakse remonti vajavaid pesasid, et need oma vajaduste järgi ümber ehitada. Hinnatud on ka maamajad, mis asuvad kuni 10 km kaugusel Viljandist. Alevikesse minna soovijate osakaal on väike. Erandiks võib pidada vaid kiiresti arenevat Suure-Jaani aedlinna, kus on kaunis loodus, aktiivne seltsi- ja kultuurielu ning peagi valmiv veekeskus. Kui materiaalsed võimalused on piiratud, ostetakse mugavustega korter ja lähtutakse eelkõige hinnast. Enamasti finantseeritakse seda laenuga, seatakse lisatagatisi.
Pered vanuses 35—50 otsivad kas oma maja, ridaelamuboksi või korterit koos suvilaga. Maja puhul eelistatakse renoveeritud ja heas seisukorras elamuid või ridaelamuid. Teine rühm eelistab mugavustega 3 või enama toaga korterit ning lisaks kas maakodu või suvilat suveperioodiks.
Inimesed vanuses 50+ soovivad tavaliselt vahetada oma elukoha väiksema ja säästlikuma vastu, eelistades seejuures väiksemaid mugavustega kortereid.
Liigu noolega edasi järgmisele lehele
Noored vanuses 18—24 pigem üürivad, kui ostavad kortereid. Üürisumma jääb 200—300 euro kanti, millele lisanduvad kommunaalkulud. Selles vanuses ei ole veel kindlat ja püsivat töökohta, töötatakse kooli kõrvalt ja osalise koormusega. Noorte keskmine sissetulek on ligikaudu 600 eurot kuus.
Püsiva töökoha tekkides ja finantsvõimekuse kasvades soetatakse peamiselt vanematele kuuluva lisatagatise või vanemate poolt võetud laenu abil esimene elamispind. Üldiselt ostetakse järelturukortereid, mille hind on kuni 70 000 eurot. Noor tartlane ei ole piirkonna ja korteri seisukorra osas eriti nõudlik, kuna nende rahakott seab juba oma piirid, ollakse rahul ka remonti vajavate korteritega, kooli- ja töökohalähedust siiski hinnatakse. Selliste noorte keskmine sissetulek on ligikaudu 900 €.
Noored vanuses 25—35 eluaastat. Üksinda elavate inimeste puhul on keskmine sissetulek 700— 1300 eurot ja laenuvõimekus kuni 90 000 €. Selles vanuses noored soovivad soetada omale 2-toalise korter uuemasse elamusse.
Noored pered, kelle igakuine sissetulek on leibkonna peale ligikaudu 2000 eurot ja maksimaalne laenuvõimekus kuskil 150 000 eurot, soovivad osta Tartu linna lähedusse kas remonti vajava vanema elamu või ridaelamuboksi. Selles hinnaklassis uuselamut on võimalik soetada linnast ligikaudu 10—15 km kaugusele.
36—55-aastased inimesed, keskmiselt 2000—2500-eurose sissetulekuga leibkonna peale, soovivad elada Tartu linnas või linna lähiümbruses. Tihti müüakse maha oma praegune korter ning saadud rahaga finantseeritakse osaliselt uue elamispinna ostu. Eelistatakse uuselamuid või heas seisukorras üksikelamuid hinnaklassis 150 000—200 000 eurot. Sellises vanuserühmas pered eelistavad osta ka Tartu linna lähiümbrusesse hoonestamata krunte, et ehitada sinna vastavalt oma soovidele üksikelamu.
Inimesed 60+, kes elavad Tartu linna lähedal oma majas, vahetavad oma elukoha linnas asuva korteri vastu. Eelistatakse ühistranspordi peatuste, kaupluse ja arstiabi lähedust. Peamiselt soovitakse osta kuni 2-toalist korterit uuemas elamus (sõltumata piirkonnast) või järelturukorterit kesklinnas.
LOE LISAKS:
