5 soovitust, kuidas kinnisvaratehingut tehes mitte petta saada
1. Ehitisregistri andmed
Kui teed tehingut, mille objektiks hoone(d) või osa (korter), siis tea, et sellega seotud andmed on registreeritud Ehitisregistris. Seal on kirjas ehitise suuruse, konstrutsiooni jms parameetrid. Samuti andmed energiamärgise ning dokumentatsiooni (ehitusluba, kasutusluba jms) kohta.
2. Maakatastri andmed
Maa-Ameti poolt hallatavas maakatastris on kajastatud nii kinnisasjade pindalad, piirid, sihtotstarbed, paljudel juhtudel ka olulised piirangud (nt muinsus- ja looduskaitsepiirangud, samuti trasside kaitsevööndid jms). Pidevalt uuendatav aerofoto on seotud katastriüksuse piiridega, mis võimaldab üldjoontes hinnata, kas aed on ikka naaberkruntide piiril või tulevase tüliallikana hoopis osaliselt juba naabri hoovis.
3. Kinnistusraamatu andmed
Kuigi notar kontrollib tehingu tõestamisel kinnistusraamatu andmeid peaaegu reaalajas, tasub seda teha juba ostuprotsessi alguses. Esmalt veendumaks, et end vara omanikuks tituleeriv isik seda ka on. Kindlasti teha kontroll juhul, kui on kavas sõlmida broneerimiskokkulepe. Olulise infona on Kinnistusraamatusse kantud naaberkinnistute või tehnovõrkudega seotud piirangud (servituudid jms kasutusõigused), kaasomanike kasutuskorrad (märke aluseks olevat lepingut tuleb siiski küsida kinnistu omanikult) ja muud olulised märked. Samuti hüpoteegid, mis küll peaaegu alati tehingu käigus kustutatakse, kuid mõnel juhul võivad saada hoopis tehingu ärajäämise põhjuseks. Kuigi kinnistusraamat on avalik, siis andmeid (v.a enda kinnistu kohta) saab kontrollida vaid tasu eest. Suurematel maaklerbüroodel on registriga lepingud ning nad teostavad vastavad kontrollid oma klientide eest.
4. Ehitus- ja kasutusõigusega seotud dokumendid
Järjest enam kõneainet pakkuvate ehitus- ja kasutuslubade olemasolu saab kontrollida Ehitisregistris. Kuigi alates 01.04.2016 on ehitusdokumentide menetlemine elektrooniline ja seega tulevikus nähtavad ka projektid jms dokumendid, siis varasema ajaloo kohta on vaid info dokumendi olemasolust. Näiteks ehitusloa sisu ja selle aluseks oleva projektiga tutvumiseks peab külastama kohaliku omavalitsuse arhiivi. Õnneks on olukord parem planeeringute osas, viimastel aastatel on planeeringute peamised dokumendid — põhijoonis ja seletuskiri, samuti info planeeringu staatuse kohta — muudetud avalikuks (Tallinnas nt www.tpr.tallinn.ee). Ent kuna planeerimine on keerukas protsess, siis tasub kohaliku omavalitsuse arhiivis tutvuda terve planeeringu kaustaga.
Kui olemasoleval omanikul on mingid ehitisega seotud dokumendid (nt projektid, load, ekspertiisid jms), siis tasub neid kindlasti ostjale tutvustada enne tehingut.
5. Korteriühistu dokumendid
Pole kahtlust, et müüja peaks esitama ostjale (või ostja neid ise küsima) kinnisvara majandamise ja kuludega (sh kommunaalteenuste, ühiste laenude maksete, avalike koormatiste jms) seotud dokumendid. Oluline pole mitte ainult küttekulu ja remondifondi maksed, vaid ka ühistu laenukoormus, kogutud remondifondi suurus jms. Soovitatav on isegi üle vaadata korteriühistu viimase majandusaasta aruanne ning viimaste üldkoosolekute otsused ja juhatuse teated. Nii tekib aimdus, milline on olnud kaasomanike ning juhtide lähenemine ühisele varale.
Allikas: Kinnisvara24.ee
LOE KA:
