Viis asja, mida ei tohiks kunagi kodukahju korral teha
„Olgu selleks tormis purunenud katus, vee kahjustustega eluruum, punase kuke roaks langenud või vandaalidele ette jäänud kodu, neis olukordades mõtlematult ja kiiruga tegutsemine võib mõjutada kahju suurust ja ulatust ning ka hüvitise saamist. Samuti raskendada nii kindlustuse kui politsei tööd,“ rääkis Gilden. Siit leiad viis enimlevinud viga, mida inimesed kodukahju korral teevad ning mida tegelikult mitte mingil juhul teha ei tohiks.
Ära asu kohe ehitama ja remontima!
Vargusega kaasnevad tavaliselt suur segadus ja lõhutud asjad, veetoru purunemise või pesumasina lekke tagajärjel võib kahjustada saada ka naabrite elamine ning järelvalveta jäetud küünal võib lõppeda veelgi suurema kaosega. Inimese esmaseks reaktsiooniks sellises olukorras on kodu võimalikult kiiresti korda seada ja alles siis kindlustust või politseid teavitada. See aga tähendab, et kindlustusel ei ole enam võimalik kindlaks teha, mis oli kahju põhjuseks ja kui suur oli kahjustuste ulatus. Näiteks varguse puhul on oluline hoida kuritööpaik muutumatuna, et politsei saaks oma tööd paremini teha. Kui koristamisega tõesti oodata ei saa, tuleb olukord näiteks mobiiltelefoniga üles pildistada. Küll aga ei tohi kodu asuda remontima enne, kui kindlustus annab edasisteks toimetusteks nõusoleku.
Ära viska kahjustunud esemeid ära!
Tihti asuvad inimesed kahjustunud esemeid ära viskama, kuid soovivad hiljem nende hüvitamist. Oluline on säilitada kõik, mis varast alles jäi, olgu need ükskõik kui kehvas seisus. Mida rohkem on inimesel tõendeid hüvitamist vajavate esemete kohta, seda lihtsam on kindlustusel kahju suurust hinnata ja hüvitada. Kodukahju korral võib teha ja saata kindlustusele ka fotosid kahjustunud esemest, kus on nähakahjustuse ulatus. Kõige kindlam on aga hoida kahjustunud esemed alles kuni kahju suurus on kindlaks tehtud.
Ära viska soetusdokumente ära!
Seesami praktikas tuleb tihti ette, et inimesed ei hoia ka päris uute esemete soetusdokumente alles. Samas on need kõige lihtsamaks ja olulisemaks võimaluseks tõendada kahju suurust. Vastavate dokumentide puudumisel on keerukam hinnata kahju suurust ning ka kahjude käsitlemine võtab rohkem aega.
Ära unusta politseid!
Varguse korral tuleb hoida sündmuspaik võimalusel muutumatuna, teavitada viivitamatult politseid ja teha avaldus. Koostöös politseiga võib varastele kiiresti jälile jõuda ja tänu sellele varastatud esemed ka tee omanikuni leida.
Ära luiska!
Tihti ei pea inimesed pisivalet kriminaalseks ning annavad vildakat informatsiooni kahju asjaolude kohta. Teadupärast on aga valel lühikesed jalad! Politsei ja kindlustus teevad juhtumite puhul sageli koostööd ning iga detail vaadatakse üle suurima tähelepanuga. Kergelt pääsevad need, kelle nõude hüvitamisest kindlustuspakkuja lihtsalt keeldub, kuid tegelikult võib ootamatult selguda, et juhtumiga tegeleb politsei ja loodetud tulu asemel ootab ees karistus. Eesti seadused lubavad pettureid karistada kuni viieaastase vangistusega.
LOE LISAKS:
