11 küsimust | Sisearhitekt Lilia Kristianson tahab luua midagi, mis annab väärtust juurde
Milliste sõnadega ennast tutvustaksid?
Olen sisearhitekt, kes teeb tööd armastuse ja kirega. Sisearhitektuur on mulle elustiil ning see teeb mind õnnelikuks. Ma arvan, et minu Eesti juured annavad mulle ratsionaalsuse, kohusetundlikkuse ja töökuse, Leedu juured emotsionaalsuse ja kiiruse, aga see on puhtalt minu arvamus. Kodust olen kaasa saanud armastuse kunsti vastu, mis on mind terve elu saatnud.
Kust kõik alguse sai ja mis on teinud Sinust selle, kes oled?
Kunst on olnud minu elus nii kaua, kui mäletan. Lapsepõlves said vanematega Vabaduse platsi kunstihoones kõik näitused külastatud ning vihikud olid alati joonistusi/kritseldusi täis. Olen tänulik oma vanematele, kes minu “nooruspõlve loomingut” säilitasid, praegu on seda väga põnev vaadata.
Vanemate üllatuseks ma pärast keskkooli kunstiakadeemiasse ei pürginud, sest kunstnikuamet ei tundunud perspektiivikas. Läksin hoopis Itaaliasse rahvusvahelist äri õppima, mul on lisaks sisearhitektuurile bakalaureusekraad ärijuhtimises. Olen töötanud väga erinevatel aladel alates pangandusest ja lõpetades kinnisvaraga, aga ükski polnud päris see. Huvi arhitektuuri, sisustuse ja disaini vastu aga oli alati ning lõpliku tõuke sisearhitektuuri õppima minna sain oma erinevate kodude kujundamistest. Juba pärast esimesi koolipäevi Euroakadeemias sain aru, et see on minu koht ja nautisin neid nelja õppeaastat väga. Puhas nauding ja õhin oma tööst on siiani. Seda tööd ei saakski muud moodi teha. Võib öelda, et kõik projektid, inimesed ja protsessid on kujundanud mu just selliseks sisearhitektiks, kes täna olen.
Kuidas on möödunud Sinu loomingulised tegemised sisearhitektina?
Kiirelt ja põnevalt. Esimesed suuremad tööd koos ülikoolikaaslastega said tehtud juba teisel-kolmandal kursusel (Ericssoni büroo juurdeehitus, Eesti Sõjamuuseumi varamu). Reet Helisabeth Karmiga leidsime üksteist ülikoolis ja otsustasime tiimina edasi tegutseda, nii sündis Sisearhitektid KARM&KRISTIANSON. Sellest alates on tempo olnud meeletu. Alguses ei puhanud me vist päevagi, ka nüüd jääb puhkus nii mõnelgi aastal vahele. Eelmise aasta suvel võtsin esimese tõelise puhkuse loometööst, kui vahetasin sisearhitekti töö paariks kuuks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seoses sideisiku töö vastu ning võõrustasin Leedu ministeeriume. Teekond on olnud vaheldusrikas, projekte on olnud väga erinevaid: eramud, korterid, kontorihooned, rehvivahetuspunktid, tankla, restoranid, sündmuskeskus. Suurt naudingut pakub koostöö kinnisvaraarendajatega ajalooliselt põnevate arendusprojektidega, kus saab kaasa lüüa juba algfaasist – igav ei hakka.
Milliste raskustega oled erialaselt silmitsi seisnud?
Sisearhitektuursed projektid on väga komplekssed ning hõlmavad paljusid tegijaid. Eks keerulisi olukordi ja väljakutseid on ikka esinenud, tekkinud mingi möödarääkimine või infosulg. Vahel on tähtajad ulmelised ja koormus meeletu, mis tähendab, et projektid lõpetatakse tihti une arvel. Samas kaalub meeletult positiivne emotsioon protsessist, tulemusest ja inimestevahelisest sünergiast kõik raskused üle.
Kas on välja kujunenud efektiivne töörutiin? Milline?
Olen hommikuinimene. Produktiivseim tööaeg on just varahommikul. Töönädal on suhteliselt hakitud, palju kohtumisi, objektide külastusi. Kohtumisi lepin kokku pigem lõuna paiku, et hommikuid maksimaalselt kasutada. Proovin iga nädal jätta vähemalt paar päeva, kus poleks ühtegi kohtumist, siis keskendun 100% joonistele. Kui varem kulgesid nädalavahetused tihti tööd tehes, siis nüüd olen targem ja annan endale puhkust, sest muidu võib tekkida läbipõlemine. Füüsiline koormus on mulle hädavajalik, sport keset päeva annab energiat juurde.
Kas mõtled tööd tehes keskkonnasäästlikkusele? Kuidas?
Vanu ajaloolisi hooneid projekteerides püüan alati säilitada olemasolevat, väärtustades vana ja autentset. Siseviimistlusmaterjalide valikul saab kasutada loodussõbralikke ja keskkonnasäästlikke materjale. Sisustust valides panen rõhku kvaliteetsele, aegumatule, ajas vastupidavale mööblile ja detailidele. Põhimõte, et vähem on rohkem, kehtib ka sisustuses.
Kes on eeskujuks?
Kui rääkida disainist, siis eeskujusid on mitmeid nii Eestis kui ka mujal. Kõik oma ala professionaalid annavad üht- või teistpidi töö ja loominguga eeskuju. Maailma nimedest on Marcel Wandersi looming lihtsalt vau, ja muidugi Philippe Starck. Loomingu kõrval on oluline ka suhtumine teistesse ja ümbritsevasse. Minu isa ja ema on selles kõige olulisemad eeskujud olnud.
Mis või kes inspireerib?
Enim inspireerivad inimesed, ideed, dialoogid. Inspiratsiooni saan ka reisides, arhitektuurist ja erinevatest kultuuridest. Reisil on mul alati tossud kaasas, jooksma minna meeldib mulle hommikuti, kui linn alles ärkab. Iga-aastane traditsiooniks saanud Milano sisustusmessi külastus koos teiste sisearhitektidega ja selle linna elu-melu on minu kevadine inspiratsioonilaks.
Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovid meelde jääda?
Olen alati olnud väga aktiivne, lähen meelsasti kaasa ürituste ja projektidega, mis kõnetavad või kus saan panuse anda. Eesmärk on pidevalt areneda nii professionaalselt kui ka inimesena, olla n-ö parim versioon endast. Luua midagi, mis annab väärtust juurde, mitte vastupidi.
Kuidas elab meie sisearhitektuur ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu?
Kindlasti on põhjust rõõmu tunda. Eesti sisearhitektuuri maastikul tegutseb väga palju andekaid ja loomingulisi inimesi. Seda näitab ka iga-aastane Eesti sisearhitektide liidu aastapreemiate võistlus, kus osalejate arv aina kasvab ja nomineeritud tööd peegeldavad väga kõrget taset.
Lemmikobjekt enda loomingust? Miks?
Erilisi projekte, kuhu hing ja süda pandud, on olnud läbi aastate palju, aga viimastest lõpetatud töödest on lemmik Parrot Minibar. Kindlasti polnud see kerge projekt, aga protsess oli nauditav ja mis kõige tähtsam – inimesed. Iga projekti puhul on väga tähtis sünergia ja siin oli see lihtsalt ülim. Parrot MiniBar sai alguse ühest unistusest, mille täitumisel saime Reet Helisabethiga osalised olla ja ühe pika põneva teekonna unistusest reaalsuseni kaasa teha ning täide viia. Mis võiks olla veel ägedam, kui aidata kellegi unistust täita!
LOE LISAKS:
