VÄRVIKOOL | Milleks sobib kriidivärv ja kuidas seda kasutada?
Kriidivärv on nüüd Eesti turul olnud mõned aastad, kuid sellegipoolest suhteliselt vähetuntud veel, ehkki tegu on väga vana ajaloolise värviga. Tegu on hästi tänuväärt värvitüübiga, sest sellega saab katta peaaegu kõiki pindu ilma eeltöötluseta — pindu pole üldjuhul eelnevalt tarvis lihvida ega kruntida. Eelkõige sobib kriidivärv mööbli restaureerimiseks või niisamagi sellele uue ja lahedama ilme andmiseks.
Itaaliast ja Prantsusmaalt pärit kriidivärv on olnud kasutusel juba 14. sajandist. Värv koosneb ainult looduslikest komponentidest: veest, savist, kaltsiumkarbonaadist (ehk kriidist) ja värvipigmendist, seega sobib hästi kasutada lastetubades või allergikute kodus.
Kriidivärv on väga hea nakkuvusega, sobides nii lakitud, peitsitud kui ka värvitud pindadele, isegi töötlemata puidule, kuid siis peab arvestama suurema värvikuluga, kuna töötlemata puit on poorne ning imab rohkem värvi kui eelnevalt töödeldud puit.
Kriidivärviga saab värvida mööblit, aga ka keraamikat, metalli ja mööbliplaadist valmistatud esemeid. Klaasi ning mööbliplaadi puhul võiks pinda enne värvimist õrnalt karestada, kasutades selleks 200—240 teralisusega liivapaberit. Tavaliselt kantakse kriidivärvi peale kaks kihti, ent kui aluspind on väga erineva värviga, siis ka kolm kihti. Selleks, et kriidivärvi voolavamaks ja kumavamaks muuta, võib lisada värvile vett. Kui soovitakse paksemat ja tekstuursemat pinda, võib mõneks ajaks värvipurgil lihtsalt kaane maha võtta, et lasta värvil pisut kuivada.
Katkist mööblit peaks enne parandama ja pahteldama
Kui mööbel, mida plaanid kriidivärviga katta, on väga määrdunud ja selliste plekkidega, mis ei tule maha, siis oleks mõistlik mööbli pinda eelnevalt kruntida, vastasel juhul jäävad plekid kriidivärvi alt paista. Kui tegu on mööbliga, millel on lahtised spoonitükid või on niisamagi katkine, siis tuleks katkised kohad puidupahtliga eelnevalt üle pahteldada. Pahteldamiseks sobivad hästi maalinoad, nendega on hea väiksematele kahjustatud kohtadele ligi pääseda. Peale puidupahtli pealekandmist tuleks pinnad lihvida tiheda liivapaberiga ning tolmust puhtaks pühkida.
Kriidivärvi saab kasutada ka niisketes ruumides, ent siis tuleks enne värvima asumist ja lõppviimistluses sellega arvestada. Päris veega kokkupuutuvate pindade katmiseks ning kui tegu on köögipindadega, siis oleks piisava kulumiskindluse saavutamiseks mõistlik pinda enne kriidivärviga katmist kruntida. Niiskusega kokkupuutuvaid pindu tuleb viimistleda lakiga.
Kriidivärvi viimistletakse vaha või lakiga
Kriidivärvid on avatud pooriga värvid ning vajavad kindlasti enda peale vaha või lakki, mis muudab pinnad vett ning mustust hülgavaks. Lakki tuleks peale kanda kaks õhukest kihti. Kui lakkida väga paksult, siis muutuvad tilgad kollakaks. Niiskes ruumis olevad esemed, nagu sauna eesruumis ning vannitoas, võiks kindlasti katta vaha asemel lakiga, eriti valamukapid jms. Muu mööbli võib selles ruumis vahatada.
Vaha tuleks peale kanda pintsli või mikrokiudlapiga, tavaline lapp ei sobi, sest ajab ebemeid ning hiljem on neid võimatu vaha seest kätte saada. Peale vaha pealekandmist tuleks see sisse hõõruda ning ülejäägid ära pühkida. Vahatatud pindu peab laskma mõne päeva kivistuda, enne kui neid kasutama hakata. Täielik vaha kivistumine toimub umbes 30 päeva jooksul.
Allikas: võõp.ee
LOE LISAKS:
