Küttepuu on igasuguse puitkütuse, milles sisaldub ka puukoor ja haljasmaterjal, üldnimetus. Küttepuud on keskküttekateldes ja majapidamiskütteseadmetes kasutatavad 0,25—0,55-meetrised saetud ja lõhutud puuhalud või 50—150 millimeetri pikkused tüvest lõhestatud ja lõhutud tükid, mida kasutatakse väikekaminates.

Küttepuu kasuteguri suurendamiseks on vajalik, et see oleks kuiv. Puude hankimist alustatakse metsast juba aasta varem, et nad jõuaksid ladustamisplatsil piisavalt kuivada ja lõhutud puude puhul oleks hea, kui need saaksid kuivada vähemalt kaks suve, nii tekib nn üleaastane küttepuu.

Kask kuivab kõige aeglasemalt, lepp kõige kiiremini ja okaspuu veidi aeglasemalt kui lepp. Kask peaks kindlasti olema üleaastane, seda tuleb hoolega kuivatada, sest ta läheb kergesti pehkima. Lõhutud puud peavad olema maapinnast kõrgemal, puude või aluste peal. Halud laotakse hõredalt ja riitade vahele jäetakse kuivamise tagamiseks umbes 50 cm õhuvahe. Halud kuivavad kiiremini, kui need on riita laotud koorega külg allapoole, sest lõhestatud pinna puidurakud loovutavad niiskust paremini kui tihe toht või koor.

Puitpelletid valmistatakse puidutööstuse peentest kõrvalproduktidest, nagu höövlilaastud, hakkpuit või saepuru, seda läbi matriitsi pressides. Selle käigus puitmaterjal kuumeneb ja niiskussisaldus väheneb umbes viie protsendini.

Pelleteid hoitakse ja veetakse kas konteinerautos või suurtes kottides. Väikekasutaja jaoks tarnitakse pelleteid harilikult viimastes. Hoidmise ja veo ajal tekitavad pelletid peent tolmu ja selle levikut keskkonda tuleks vältida, sest tolm põhjustab põletusseadmes ummistust ja tööhäireid. Pelleteid võib ladustada õues sademete eest kaitstud kohas. Kui hoiad neid siseruumides, siis peab pelletihoidla olema omaette tuletõkkesektsioon.

Hakkpuit on mehaanilisel teel puidust hakitud toode, mida kasutatakse automaatsetes küttesõlmedes, katlamajades ja tööstuses energia tootmiseks. Hakkpuitu toodetakse laasimata puudest, raiejäätmetest, latvadest ja okstest. Tema tähelepanuväärsemaid omadusi on tema ruumimeetri tihedus, mis oleneb puidutüki suurusest, ja kuupmeetrist hakkpuidust saadav soojusvõimsus.

Otse metsast soojusjaama veetavat hakkpuitu nimetatakse metsahakkeks, selle niiskussisaldus võib olla üle 40%, ilma et see põlemist takistaks. Kuid tuleb siiski arvestada, et liiga märja hakke kasutamisel ummistuvad kütteseadmed, sest hake paakub. Ettevõtetes võib hakkepuidu hulgas ka teisi kütuseid kasutada ja sellega ühtlustada niiskuse mõju energia tootmisele. Eramutes sobib põletamiseks kvaliteetsem hakkepuit, mille läbimõõt on 10—30 mm ja niiskussisaldus umbes 20%. Tuleohutuse seisukohast tuleb jälgida samu nõudeid mis pelletikütte puhul.

Puitbrikett valmistatakse kuivast lihvimistolmust, purust ja höövlilaastudest, pressides sellest ümaraid või neljakandilisi tükke. Briketi läbimõõt on 50—65 mm ja pikkus 100—200 mm. Briketti hoiavad koos puidu oma sideained ja puitmaterjali niiskussisaldus väheneb pressimisel alla 15%.

Kütmisel ei säilita brikett nii hästi oma kuju kui pelletid, vaid mureneb kergesti. Hoitakse ja ladustatakse briketti samamoodi kui pelleteid, kuid ladustamisel tuleb olla ettevaatlik, sest brikett mureneb kergesti.

Kivisüsi on Eestis traditsiooniline katlakütus väikekateldes ja levinud just oma odavuse tõttu.

Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas > pruunsüsi > kivisüsi > antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Kivisüsi on kas musta või hallikat värvi ja tema niiskussisaldus on alla 10%.

Väiketarbijad saavad kivisütt osta tavaliselt 25-kilostes pakendites. Kui kivisütt ladustad või viskad seda katlasse, siis tee seda ettevaatlikult, sest kivisöetolm määrib ümbrust päris korralikult.

Turvas on väga aeglaselt taastuv looduslik kütus ja tihti ei loetagi turvast taastuvaks energiaallikaks, kuna teda kogutakse suuremates kogustes, kui ta jõuab tagasi tekkida.

Turvas on aastatuhandete jooksul põrmuks muutunud taimedest moodustunud biomass. Ohtra vee tõttu ei ole hapnik pääsenud taimeosi täielikult lagundama, vaid neist on moodustunud turbakiht, mille paksus kasvab aastaga umbes millimeetri võrra. Turvas freesitakse soopinnast masinatega ja ladustatakse aunadesse ootama väljavedu soojusjaamadesse.

Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav, temast tehakse ka laialt levinud turbabriketti. Rõhu all surutakse vesi turbast välja, tema kuivatamisel saab turvast kasutada kütusena. Kuiv turvas pudeneb kergesti ja on väga kergesti süttiv, kuid tuleb arvestada sedagi, et märg turvas on ka väga tuleohtlik, ja seepärast on peaaegu võimatu turbaraba kustutada, kui see süttib.

Turvast kasutatakse suurtes soojusjaamades koos hakkpuiduga kütusesegus. Eestis toodetakse peamiselt freesturvast ja turbabriketti. Turbabrikett on ümardatud külgedega plokk, mis koosneb tihedalt kokkusurutud kuivast turbast. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse.

Maagaas on värvitu ja mittemürgine, õhust peaaegu poole kergem looduslik gaas, mis puuritakse maapõuest. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Maagaas on vähe saastav ja selle kasutegur on suur. Ühe kuupmeetri maagaasi soojusväärtus on sama mis ühel liitril kergõlil.

Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja kodumajapidamises.

Vedelgaas on maailmas laialt kasutust leidnud keskkonnahoidlik energiaallikas, mida toodetakse kahel viisil: 60% eraldatakse maagaasi maardlatest, kus see on valmis kujul koos metaaniga, ja 40% saadakse toornafta rafineerimisel, kus kaastootena valmivad veel bensiinid ja diiselkütused. Normaaltemperatuuril on vedelgaas gaasilises olekus. Rõhku suurendades või temperatuuri vähendades muundub see aga vedelikuks. Selle transport ja hoiustamine terasest mahutites teeb energiaallika mobiilseks ja lihtsasti kasutatavaks.

Vedelgaas on puhas loodusenergia, mis põleb ilma suitsu ja tahmata. Seda kasutatakse tööstuses, põllumajanduses, hotellides kütusena, restoranides toiduvalmistamisel.

Nafta on fossiilne kütus, mis on tekkinud tugeva rõhu ja kuumuse mõjul pika aja jooksul pinnakihtide alla kihistunud mereorganismidest ja eelajaloolistest taimedest. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Toornaftat pumbatakse maa- või merealustest leiukohtadest ning selle töötlemisel saadakse mitmesuguseid kütuseid ja keemiatööstuse tooraineid.

Kütmiseks kasutatakse nii kerget kui ka rasket kütteõli. Kergõli kasutatakse tavaliselt väikestel või keskmistel objektidel ja selle kasutamisel tuleb jälgida õli külmakindlust ehk seda, mis temperatuuril võib õli mahutisse pumbata. Kui õli hoitakse ruumis, kus temperatuur on alla nulli, peab olema õli talvekvaliteediga, muidu tema külmakindlustest ei piisa.

Raskõli hangumistemperatuur on üsna kõrge ja seepärast nõuab selle kasutamine hoidmisel, vedamisel ja põletamisel soojendamist.

LOE LISAKS: