Palkmaja vajumine — kui palju maja vajub ja mida tuleb silmas pidada?
Mitmest pealistikku asetatud palgist sein vajub aja jooksul ja see protsess on paratamatu — palk kahaneb kuivamise tõttu ja sein tiheneb raskuse all. Olenemata sellest, kas kasutatakse korralikult kuivatatud või toorest materjali, tuleb uue palkmaja puhul arvestada vajumisega.
Kui palkmaja on õigesti projekteeritud ja ehitatud, siis palkide vajumisega on arvestatud (st võimaldatakse vajumisi) ning see toimub ühtlaselt ja märkimisväärseid probleeme seintega ei teki.
Vajumine on seotud ennekõike sellega, et puidu kuivamisel väheneb tema maht. Võtmekoht on puitmaterjali niiskusesisaldus — mida suurema niiskusega on kasutatud palgimaterjal, seda suuremaid hilisemaid vajumisi on oodata. Massiivse täispalkmaja seina puhul on vajumine 3—5 cm seina kõrguse meetri kohta. Liimpuidust palkmajade puhul on seinapalkide vajumine aga oluliselt väiksem, jäädes kuskile 1—2 cm-ni seina kõrguse meetri kohta.
Vajumisruumi tekitamine ehk kuidas vajumist ennetada
Kui vajumist püütakse eelnevalt eri viisidel kõrvaldada, saab vajumist vähendada päris märkimisväärselt. Vajumist saab ennetada palkmaterjali hoolika kuivatamise, täpse paigalduse ja seinte pingutamisega poltide abil. Palkmaja ehitusel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, st seina kõrguse suunas vajumist kuni 3%, st 3 cm ühe meetri kohta (u 20%-lise niiskusesisalduse juures). Kui ehitatakse toorest palgist, tuleb jätta vajumist 5%.
Maja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb vajumisvõimalusega ilmtingimata arvestada, vastasel juhul riskid sellega, et uksed-aknad enam ei käi ja palkide vahele tekivad suured praod ning nad tõusevad kinnitustest lahti. Eriti kriitilised kohad on palkseina ja mittevajuvate tarindite ühendused, nagu küttekolded ja müüritised palkseinas.
Kui seina ja katusetala ühenduskoht ei ole tehtud järeleandvaks, siis tekib seina väljapoole lükkav jõud. Jõud tekib sellest, et harjapärlinit toetab kõrgem sein, mis vajub rohkem kui talade alumist otsa toetav seinaosa. Aja jooksul läheneb tala seinal olev kinnituspunkt harjal olevale kinnituspunktile.
Eri tasapinna vundamentide puhul tuleb lahendada eri kõrgusega seinte vajumid, samuti tehakse akende-uste ning palkseina vahelised ühenduskohad tappidega. Samamoodi paigaldatakse ka kandevaheseina ning kividest laotud lõõri ühendused palkseinaga. Kandevaheseinte puhul tuleb meeles pidada, et koos seintega vajub ka vahelaetarind.
Allikad: käsiraamat “Palkmaja ehitamine”, Ehitamine kirjastus, finnlog.ee
LOE KA:
