Kas sina kuulud riskirühma? Ehitusel pikemat aega vibratsiooniga kokku puutudes võid tervist tõsiselt kahjustada
Uut tööriista ostes vaatad suure tõenäosusega ka selle kirjeldust ja tehnilisi spetsifikatsioone. Kui tegemist juhtub olema arvestatava vibratsiooniteguriga seadmega, on tehniliste näitajate tulbas enamasti ka vibratsioonitase ära märgitud. Mida see tähendab, mis ohtu kujutab liigne vibratsioon ning kuidas seda vältida?
Vibratsioon käele ja kehale
Esimene vibratsiooniga kokku puutuv kehaosa on tänu tööriista käepidemele või töödeldavale detailile üldjuhul labakäsi. Sealt kanduvad võnked edasi käsivarde ja sealt edasi ülejäänud kehasse. Labakäe ja käsivarre vibreerimist nimetatakse ka kohtvibratsiooniks, terve keha vibreerimist aga üldvibratsiooniks. Iga vibratsioon ei ole küll tingimata organismile kahjulik, kuid tihe, pikaajaline ja tugev värin võib endaga nii mitmeidki terviseprobleeme kaasa tuua. Viimase ennetamiseks on määratud koht- ja üldvibratsiooni normid.
Vibratsioonitaseme normid
Päevase vibratsioonitaseme mõõtmiseks kasutatakse tähist A(8), mis tähendab keskmist (Average) vibratsiooni 8-tunnise tööpäeva jooksul. Vibratsiooni mõõtühikuks on m/s2 (võngete kogupikkus suhtes ajavahemikuga). Kuna sellel, kas vibreerib vaid käsi või terve keha, on tervise seisukohast suur erinevus, on kummalgi ka omad normid.
Kohtvibratsiooni päevaseks piirväärtuseks loetakse 5m/s2 A(8), üldvibratsiooni päevaseks piirväärtuseks aga 1,15 m/s2 A(8). See on piir, millest töötaja ametlikus tööpaigas üle minna ei tohi. Selle järgimine on muide tööandja kohustus.
Vibratsioonitõve riskigruppi saab aga märksa madalamate numbritega. Kohtvibratsiooni päevane rakendusväärtus on 2,5 m/s2 A(8), üldvibratsiooni päevane rakendusväärtus aga lausa 0,5 m/s2 A(8).
Kui kaua ühe tööriistaga töötada saab?
Selleks, et välja arvutada kui kaua ühe või teise tööriistaga järjest töötada saab, tuleb soovitud piirväärtuse ruut (x2) korda kaheksa (ehk 8 tunni jooksul) jagada tööriista vibratsiooniteguri ruuduga (y2). (x2 * 8 / y2) Arvutuskäigu vastus on tundides.
Võtame näitena löökpuurtrelli, mille vibratsioonitegur betooni puurimisel on 15 m/s2. Soovime teada saada kui kaua saame eelmainitud tööriistaga betooni puurida enne, kui X vibratsiooni piirväärtuseni jõuame. Vaadeldavaks piiriks võtame kohtvibratsiooni päevase piirväärtuse 5 m/s2. Arvutuskäik oleks seega järgmine: 52 * 8 / 152. Vastus on 0,888…. tundi ehk ligikaudu 53 minutit.
Siinkohal ei tohi unustada, et saadud vastus eeldab 53 minutit betoonipuurimist ilma, et sõrm kordagi päästikult lahkuks (või puur lühikeseks jääks), seega reaalne tööaeg on muidugi palju pikem. Samuti tasub tööriistatootjate märgitud vibratsioonitasemeid vaid umbkaudse väärtusena võtta, kuna reaalne number on varieeruv, sõltudes tööriista hooldatusastmest, kasutaja keha asendist, töödeldavast detailist ja veel paljudest muudest erinevatest teguritest.
Võimalikud terviseriskid ja haigused
Kohtvibratsioonist tulenevad terviseriskid on üsna sagedased ning mõjutavad paljudes tööstusharudes ja paljudel kutsealadel töötavaid inimesi. Inimesel, kelle käed puutuvad pika aja jooksul korduvalt kokku piirväärtusi ületava käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, võivad tekkida käelaba ja käsivarre kudede kahjustused (kohtvibratsiooni sündroom). Esimeseks sümptomiks on siinjuures surin kätes. Seda eirates lähevad varsti sõrmeotsad ja siis terved sõrmed kahvatuks.
Üldvibratsioon avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- (istuva töö puhul) või põlvevalu (seisva töö puhul). Pikemal kokkupuutel muutuvad sellised valud krooniliseks. Lisaks mõjutab üldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni, põhjustades kõrgenenud vererõhku, tasakaaluhäireid või isegi maohaavandeid.
Spetsiaalsete rakiste ja kinnastega saab vibratsiooni summutada
Lubatust tugevamast vibratsioonitasemest ei tohiks eelmainitud põhjustel keegi kokku puutuda, kuid ka rakendusväärtusest madalamate väärtuste korral võib tekkida kahjustus. Vibratsioon on aga summutatav ning õigeid meetmeid järgides tunduvalt vähendatav.
Esimeseks võimaluseks on kasutada vibratsiooni summutavaid rakiseid või -käepidemeid. Heaks illustratiivseks näiteks võib tuua trimmerirakised, mis lisaks raskuse ühtlasemale jaotamisele ka masina vibra summutavad. Ka õigesti valmistatud käepide teeb käte elu lihtsamaks. Seega peaksid professionaalid üldiselt profitööriistadega tööd tegema, kuna viimased on spetsiaalselt igapäevaseks kasutuseks mõeldud ning vibratsiooniteguriga on (oleneb muidugi tootjast) ka arvestatud.
Teine hea abivahend käte säästmiseks on vibratsiooni summutavad kindad. Need peavad kandma CE-märgist, mis näitab, et kinnaste vastavust EN ISO 10819:1997 nõuetele on kinnitatud katsetega. Kindad ei vähenda aga kahjuks oluliselt riski sagedustel, mis on madalamad kui 150 Hz (9000 pööret minutis). Seega on enamiku elektrikäsitööriistade puhul vibratsiooni vähendamine vibratsiooni summutavate kinnaste abil väheefektiivne.
Kolmandaks töötavad tööriistad väikseima võimaliku vibratsiooniga enamikel juhtudel vaid siis, kui nad on korralikult hooldatud ja töötavad nii, nagu tootja ette on näinud. Kuna korralisel hooldusel on lisaks eelmainitule veel terve müriaad teisigi kasutegureid, on see osa niikuinii kohustuslik.
Väga oluline on ka õige tööriista- või detailihaare. Kuna vibratsioon saab edasi kanduda ainult füüsilise kontaktiga, on ka võngete intensiivsus otseses seoses haarde tugevusega. Ideaalis tuleks töödeldavat detaili või tööriista käepidet vaid nii tugevalt hoida, et töö üle vajaminev kontroll saavutada. Käepideme haaramine selliselt, nagu sooviks rusikaga õunamoosi teha, ei ole kuidagi mõistlik — lase masinal töö sinu eest ära teha.
Kokkuvõtteks
Ühest küljest on vibratsioonist tingitud tervisekahjustused tõsine ja Eesti töömaastikul üsna sage asi. Teisest küljest on aga inimese organism üpriski tugev ja vastupidav igasugustele ebaloomulikele välistele mõjudele. Seega, kui juhtud olema hobikasutaja või lihtsalt pühapäevane meistrimees, siis vibratsioonitõbi sind küll kuidagi ähvardada ei tohiks.
Kui sinu tööks on aga suure vibratsiooniteguriga tööriistade tihe kasutamine, olgu see tootmisliinil, ehitusel või mõnes töökojas, tasub eelmainitud teemale tähelepanu suunata, õigeid abivahendeid ja töövõtteid kasutada ja sellega enda tervist hoida.
Allikas: Tööriistamaailm
LOE LISAKS:
