Vana palkmaja teisaldamine — nõksud, mida on hea enne teada

Vanu palkmaju on läbi aegade taaskasutatud — neid ühest kohast teise viidud või nende osi ehituses uuesti tarvitatud, sest palkide tahumine on nii töömahukas, et neid oleks kahju raisata. Paljud vanad suitsutared elavad edasi 1900. aastate maamajade või heinaküünide seintes. Maju, mida võiks ära viia, võib leida kõikjal Eestis, kuid kõige enam siiski Lõuna-Eestis.

Vahel tuleb ette võtta kogu palkmaja teisaldamine ja samana uues kohas püstitamine. Vanast majast tasub kaasa võtta kõik, erinevad detailid ja isegi ahjupotid, neid saab uute küttekollete ehitamisel ilusti ära kasutada.

Seitse korda mõõda
Palkkarkass tuleb hoolega üle mõõta, kaasa arvatud diagonaalid, et uus vundament saaks õiged mõõtmed. Alati ei ole maja täpselt täisnurkne, eriti vana maja.

Palgid tuleb enne lahtivõtmist märgistada nende otstesse kinnitatavate numbrilipikutega. Kui enne uut üles ladumist seisavad palgid pikalt väljas, ei ole hea nummerdamisel viltpliiatsit kasutada, see number kaob sealt õige pea, mõne kuuga, ja kogemused näitavad, et mõnikord jäävad palgid uue kasutuse ootel virna aastateks. Nii et kui palke on vaja pikalt ladustada välitingimustes, peab number palgi peal ka kaua vastu pidama. Selleks on hea kasutada metallist stantsitud või veekindlast vineerist väljalõigatud numbrilipikuid, kuhu number tuleb joonistada peene pintsli ja alküüdvärviga. Ka alumiiniumplekk ajab asja ära, siis on hea numbrid sinna vajutada.

Nummerdamiseks on oma süsteem. Selleks tähistatakse iga seina üks ots erineva kirjatähega ja iga palgikord järjekorranumbriga, nii et igale palgile tekib oma „nimi“ (nt A1, A2, A3 …; B1, B2, B3 … jne). Seinte nimetused kantakse ka teisaldusjoonisele. Kui palke on jätkatud või seina katkestavad avad — aknad-uksed —, tuleks sama seina jätkude tähistamiseks kasutada täiendavat tähistust, näiteks rooma numbrit või tähte (nt A I 1, A II 1, A III 1 või F 10, F 10a, F 10b).

Joonised ja pildid on hädavajalikud

Enne lammutamist tuleb igast seinast teha joonis ehk kontuurpilt koos numbritega ja uuesti püstitamiseks on hea, kui oled eelnevalt teinud vanast majast pilte.

Ehitist teisaldada kavatsedes on vaja koostada majast ka piki- ehk läbilõige. See on suur mõõtmistöö, ent vaev tasub end kuhjaga ära. Läbilõikejoonisel tulevad esile paljud tähtsad tariosad, nagu katusesarikate, vahelae- ja põrandatalad ja nende paiknemine. Samalt jooniselt on hiljem näha ka ehitise eri osade kõrgusasend ja võimalikud kõverused.

Kõik erinevad tariosad nummerdatakse, sest iga sarikas, põrandatala ja -laud tuleb ükshaaval oma kohale sobitada. Lisaks on vaja kõik sõlmekohad enne lammutamist pildistada.

Mõistlik oleks, et vana hoone lahtivõtjad selle ka ise kokku paneksid. Samas peab ükskõik kes peab olema võimeline maja uuesti püsti panema ja seda silmas pidades näed ka seda, mis kõik tuleb üles joonistada, pildistada ja ära märkida. Sellise töö puhul küll küllale liiga ei tee.

Allikas: käsiraamat “Palk ehituses”, Ehitame kirjastus

LOE LISAKS:

Kas vana ahi või pliit väärib säilitamist?

Kui palju maksab palkmaja? 12 tegurit, millest sõltub maja hinna kujunemine