Kuidas saadakse triibuline palkmaja? Palkmaja tihendamine täitevahaga
Majade “triibulisus” tuleneb täitevaha kasutamisest. Tegu on hermeetikuga, millega täidetakse palkidevahelised sooned, et vältida soojakadu või külma õhu sissetungi.
Kasutusel on kahte sorti hermeetikuid: väliseid ja sisemisi. Väliseid täitevahasid kasutatakse pärast järjestatud palkide paigaldamist ja need jäävad silmaga näha, kui ehitustööd on lõppenud. Sisemisi hermeetikuid kasutatakse palkide järjestamise ajal ja neid pole ehitustööde lõppedes silmaga näha. Kuid on ka erandeid, kus sees kasutatakse selliseid, mis jäävad paista. Ning väliste hermeetikute seas on ka neid tooteid, mis ei ole heledad, vaid majaga sama tooni, et peita vähemalt osaliselt sellist triibulisust.
Kuid millega on tegu ja kuidas seda kasutatakse?
Tihendus- ehk täitevaha on tekstuurne ja elastne hermeetik, mis meenutab väljanägemiselt traditsioonilist müürimörti, ent tegu pole siiski mördiga. See on akrüülvaha, mis kleepub palgi pinnale ja tekitab tiheda hermeetilise kihi, kui palk paika vajub.
Palkide ettevalmistamine ja ilmaolude jälgimine
Täitevahaga kaetavad puitpinnad peavad olema puhtad ja kuivad. Hermeetikut ei tohi kanda eelnevalt vahatatud ega õlitatud pindadele. Plekid ja varem kasutatud täitematerjalid võivad vaha kinnitumist segada ja väljanägemist rikkuda.
Hermeetikut ei tohi kasutada liiga kuuma või liiga külma ilmaga. Täitevaha ei tohi kasutada, kui õhutemperatuur on üle 30 °C ega siis, kui töödeldav pind on otsese päikesevalguse käes. Väga palava ilma korral ja siis, kui õhuniiskus on madal, on parem täitevaha varju alla tõsta. Vaha tuleks kasutada nii palju kui võimalik enne kilekorra tekkimist hermeetikule.
Hermeetikut ei tohi kunagi kanda jäätunud pindadele, täitevaha võib kasutada, kui temperatuur on tõusnud vähemalt 5 °C-ni. Miinuskraadid võivad kinnitumisprotsessile ja seega ka hermeetiku toimele ebasoodsalt mõjuda, lisaks pikeneb miinuskraadide käes ka kuivamisaeg.
Seni, kuni täitevaha ei ole korralikult kuivanud, tuleb sellega töödeldud pindu kaitsta vee ja vihma eest ning jälgida ka seda, et katuselt valguv sadevesi ei pritsiks palkseinale.
Osa tihendusvahasid võivad tekitada tööpinnale õhumulle, kui vaha kantakse ebasobivale pinnale, mida on eelnevalt töödeldud teatud tihendusvahenditega, kuid ka ebasobiva tihendusriba kasutamisel või liiga kuuma ilma korral. Otsese päikesevalguse kätte jäävad seinad tuleks katta, kuni tihendusvaha on vähemalt osaliselt kuivanud. Hilisemat korrektset seina välimust silmas pidades on õige tihendusriba materjali valik ülioluline.
Täitevaha ja tihendusriba koos moodustavad korraliku tihenduskihi
Et täitevaha jääks tihedaks ja säilitaks palkide vajumise ajal võime pingulduda ja kokku tõmmata, tuleb vaha paigaldada nii, et kahe puitpinna vahele tekiks elastsest tihendusribast ja vahast korralik tihenduskiht. Enne täitevaha pealepanemist tuleb palkide vahele panna tihendusriba. Tihendusriba üks eesmärke on takistada hermeetiku laialivalgumist, moodustades sel moel palkide vahele elastse ja ühtlaselt paksu tihenduskihi.
Tihendusribasid on eri sorte, see võib olla ka paksem maalriteip, õhem niiskuskindel liist või muu materjal, mida pakub palkmaja tootja. Enne tuleks kindlaks teha, et materjal selleks otstarbeks kindlasti sobib.
Töö tihendusvahaga
Et tihenduskiht saaks optimaalne ja võimaldaks palkide vajumist, peab tihendusvaha jaoks jätma küllaldaselt ruumi. Näiteks, kui palk vajub 1/8 mõõtu palkide ühenduskohas, peaks tihenduskihi jaoks jäetav ruum olema 1/2 mõõdust (neljakordne eeldatav koefitsent). Mida laiem vahe tihenduskihile jääb, seda väiksem on tõenäosus, et palgi vajumine tihenduskihti lõhub. Kogemused näitavad, et parima suhte annab kuuendik palgi diameetrist, näiteks palgi diameeter 20 cm : 6 = 3,3 cm tihenduskihi laiuseks.
Tihendusvaha kantakse peale spetsiaalse tööriistaga, mida koos vahaga osta saab, enamasti kasutatakse selleks tihenduspüstolit.
Tihendusvaha kiht peab jääma tihedalt vastu puitu ja katma tihendusriba või ühenduskoha vähemalt sentimeetri paksuselt. See võimaldab vahendi korralikku kinnitumist puidupinnale. Ka tihenduskihi paksus peab olema vähemalt sentimeeter, arvestades kokkutõmbumist kuivamise ajal. Tihenduskihi lõppviimistlus on lihtne — märjale vahakihile tuleb piserdada veidi vett ja seejärel siluda see soovitud sileduseni.
Veepõhiseid tihendusvahasid saab puidupinnalt eemaldada seebi ja veega nii kaua, kuni need on veel märjad. Kui hermeetik on kuivanud, on seda raske eemaldada. Seepärast on oluline puhastada kõik plekid kohe töö käigus.
Vahanõusid ja tuube peab säilitama mõõdukal temperatuuril. Tuleb vältida kuuma suvist päikesevalgust ja miinuskraade. Kuigi tihendusvahad kannatavad teatud määral temperatuuri kõikumist, on siiski parem, kui neid ei lasta läbi külmuda. Kui see siiski juhtub, on parem hoida neid külmas kuni kasutamiseni, mitte lasta toodetel korduvalt külmuda ja siis jälle üles sulada. Ka tuleks neid tooteid hoida eemal kuuma kiirgavatest allikatest nagu ahi või kamin.
Allikas: palkmajakeskus.ee
LOE LISAKS:
