Mis vahe on nullenergia- ja liginullenergia hoonel? Ja mis on plussenergiahoone? Teeme mõisted selgeks!
Eesti seaduse järgi võib liginullenergiahoonet defineerida kui parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega, samal ajal tehniliselt mõistlikult ehitatud hoonet. Sealjuures peab aastane energiakasutus ruutmeetri kohta jääma alla hoonetüübi järgi määratud miinimumväärtust. Praegu aga tarbib keskmine Eesti maja 15 korda rohkem energiat kui passiivmaja.
Mis on mis?
Nii Eestis kui ka mujal kasutatakse väga erinevaid nimetusi, millega tähistatakse energiatõhusat hoonet, nagu näiteks passiivmaja, madalenergiamaja, A-klassi hoone, A+++ klassi maja, liginullenergiahoone, nullenergiahoone, plussenergiahoone, efektiivenergiahoone jne. Erinevad nimetused tekitavad segadust ja tihti ei saa eri osapooled (projekteerijad, tellijad, ehitajad, arendajad, tootjad jne) üksteisest aru, valminud hoone ei pruugi vastata mõne osapoole ootustele ning seda isegi vaatamata asjaolule, et kõik osapooled on teinud parima.
Iga energiatõhusa maja ehitus algab krundi valikust, millele järgnevad tehnilised küsimused. Näiteks tuleb planeerida maja õigesti ilmakaarte suunas, koostada optimaalne projekt, valida välja õiged materjalid ning sobivaim küttelahendus, valida soojustusmaterjalid ja sobivad uksed-aknad.
Vaatame energiatõhusat maja tähistavatele mõistetele lähemalt otsa.
Madalenergiahoone tähistab parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoonet, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast. Madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
- väikeelamu 120 kWh/(m²·a)
- korterelamu 120 kWh/(m²·a)
- büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 130 kWh/(m²·a)
- ärihoone 160 kWh/(m²·a)
- avalik hoone 150 kWh/(m²·a)
- kaubandushoone ja terminal 160 kWh/(m²·a)
- haridushoone 120 kWh/(m²·a)
- koolieelne lasteasutus 140 kWh/(m²·a)
- tervishoiuhoone 300 kWh/(m²·a)
Võrreldes standardmajaga kulutab madalenergiamaja poole vähem energiat, energiavajadus on aastas 50—60 kWh/m2. Selleks on aga vaja maja korralikult soojustada, paigaldada kvaliteetsed tihedad uksed ja aknad ning soojusvahetiga sundventilatsioon.
Liginullenergiahoone nõuete tagamiseks on vaja toota energiat krundil või lähiümbruses (energiaühistu põhimõte) taastuvatest allikatest. Tuleb rõhutada, et liginullenergiahoone tähendab ka hoonet, mis tarbib krundivälist energiat ja/või on ühendatud energiavõrkudega (näiteks elektrivõrk, gaasivõrk). Liginullenergiahoone energiatõhususarv on suurem kui 0 kWh/(m²·a) ja silmas tuleb pidada järgmisi piirväärtusi:
- väikeelamu 50 kWh/(m²·a)
- korterelamu 100 kWh/(m²·a)
- büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 100 kWh/(m²·a)
- ärihoone 130 kWh/(m²·a)
- avalik hoone 120 kWh/(m²·a)
- kaubandushoone ja terminal 130 kWh/(m²·a)
- haridushoone 90 kWh/(m²·a)
- koolieelne lasteasutus 100 kWh/(m²·a)
- tervishoiuhoone 270 kWh/(m²·a)
Passiivmajaks nimetatakse sellist hoonet, mis on tavalisest majast kümme korda väiksema energiakuluga. Maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning loobuda võib katlast või küttesüsteemist. Passiivmaja idee põhialuseks on muuta maja peaaegu isesoojenevaks, loobudes välisest energiaallikast ning passiivsete kütteallikatena kasutada inimeste kehadest ja elektriaparaatidest ning päikesest kiirgavat soojust. Selleks et maja soojendaks end ise, peab ta olema väga hästi soojustatud, ilma külmasildadeta. Ka akende paigutus ja kvaliteet peavad võimaldama päikeseenergia passiivset ärakasutamist.
Nullenergiamaja on passiivmaja edasiarendus. Selline maja suudab transformeerida oma energiat nii, et aastane küttekulu on vähem kui 15 kW ruutmeetrile (nagu ka passiivmaja puhul). Kui passiivmajale paigaldada näiteks päikesepaneelid või tuulegeneraatorid, siis on võimalik saavutada, et selle maja kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab. Nullenergiahoonesse võib hankida tarnitud energiat, kui see kompenseeritakse eksporditud energiaga.
Plussenergiamaja on veelgi samm edasi — maja juurde paigutatakse võimsamad lisaseadmed, mis suudavad toota nii palju energiat, et seda saab vajadusel müüa. Kui näiteks maja enda tarbeks on vajalik 5 kW tuulegeneraator, aga paigaldatud on 10 kW generaator, jääbki energiat üle.
LOE LISAKS:
