Uue tulumaksuseaduse ohud on hakanud kinnisvaraturul realiseeruma
Käesoleva aasta algusest on eraisikutel igakuine maksuvaba tulu piirmäär 500 eurot, moodustades aasta peale kokku 6000 eurot. Kui inimene müüb vahepeal kinnisvara või teenib muudel viisidel lisatulu, võetakse suurenenud sissetulek arvesse ka maksuvaba tulu kujunemisel. Viimane on aga tinginud olukorra, kus juba ammu aega tagasi soetatud kinnisvara turuväärtus on tänaseks vägagi tugevalt kasvanud ning selle müümisel ei soovita kogu teenitavat tulu ametlikult näidata.
Eriti tugevalt mõjutab uus maksuseadus just madalamapalgalisi inimesi, kelle sissetulek võib kinnisvara kasumlikul müügil ajutiselt hüppeliselt kasvada, kuid kelle tegelik palgatulu muutub seetõttu maksuvaba tulu vähenemise või koguni palgatulult kadumise tõttu väiksemaks. 2019. aasta võib paljudele 2018. aastal kinnisvara müünud inimestele kaasa tuua kurva üllatuse, et riigile peab tulumaksu hoopis juurde maksma.
Nutikamad kinnisvaraomanikud on asunud oma varale ostjat leides pakkuma, et osa müügihinnast arveldatakse sularahas, pakkudes tihti sealjuures näiteks osalist hinnaalandust. Selles ei ole midagi uut, seda on harrastatud ennekõike Eesti väiksemates piirkondades juba kinnisvaraturu toimimise algusaegadest saati. Uue tulumaksuseaduse jõustumise tõttu on aga inimeste tähelepanu oma maksuvaba tulu muutumise osas kasvanud.
Probleemid sularahaga arveldamisel
Teenitud tulu varjamisel unustatakse tihti aga ära mitmed olulised asjaolud. Vähem on küll esinenud olukordi, kus ostu-müügitehing sõlmitakse, kuid sularahas arveldamist vajanud osa keeldub ostja hiljem maksmast. Veidi enam on aga ennekõike üksikelamute puhul esinenud olukordi, kus hiljem selgub ostetud varaga seoses mõni varjatud puudus, näiteks vanemate elamute kahjustunud konstruktsioonid. Sel juhul on ostjal võimalus kolme aasta jooksul endiselt omanikult nõuda puuduste kõrvaldamiseks kahjude likvideerimist, tehtud kulutuste hüvitamist või hinnaalandust, kuid hind võis fiktiivse müüginumbri tõttu olla ametlikult juba niigi võrdlemisi madal. Harvemad võiksid olla juba juhud, kus tehingust taganetakse, kuid seda muidugi ainult ametlikult kokku lepitud müügihinna osas.
Sularahaga arveldades unustatakse või ei taheta tihti tunnistada aga asjaolu, et tehtud tehingu üksikasju teavad lisaks müüjale, ostjale ja notarile veel tagantjärgi väga paljud. Tehtud tehingute andmed on nii müügihinna kui muude asjaolude osas hiljem kättesaadavad näiteks nii kinnisvarabüroodele, pankadele kui ka muidugi maksu- ja tolliametlile. Kinnisvarade müügikuulutused on hiljem peale nende kustutamist endiselt kättesaadavad, olenemata sellest, et nad ei ole enam portaalis nähtavad. Suur erinevus pakkumishinna ja tegeliku müügihinna vahel on esimene võimalik märk sellest, et müügihind ei vasta tegelikkusele. Turuhinnast arusaadavalt madalama hinnaga tehtud tehinguid ei saa kinnisvara hindajad hindamiste läbiviimiseks kasutada, mille kõrval aga maksupettuste osakaalu kasvu tajumine järjest kasvab.
Elukoha müük on iga kahe aasta tagant tulumaksuvaba
Teisalt ei ole seegi teada, et enda elukoha müük on iga kahe aasta tagant tulumaksuvaba. Näiteks, kui inimene müüb oma elukoha tänavu märtsis ja ta ei ole viimase kahe aasta jooksul ühtegi oma elukohta maksuvabalt müünud, siis tulumaksukohustust vara müümisel ei rakendu. Sageli arvatakse, et tegemist peab olema n-ö igapäevase elukohaga, kuid sealjuures ei ole kusagil konkreetselt sätestatud, et kui kaua peab üks isik olema oma elukohas enne müüki kas alaliselt või peamiselt elanud. Kui müüdavat eluruumi on osaliselt kasutatud ka muul otstarbel, näiteks üürimiseks, siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.
Allikas: Arco Vara blogi
LOE LISAKS:
