Naabri tulekahju puudutab kortermajas kõiki
Päästeameti kommunikatsiooninõunik Lauri Kool ütleb, et tegemist oli tuleohutuskampaaniaga, mida tehakse kord aastas. Varasemalt on olnud fookuses suitsuanduri kontrollimine, küttekehad, toas suitsetamine jne. Eraldi kortermajadele pööras päästeamet tähelepanu sellise kampaaniaga esmakordselt.
Rõhk suitsuanduritele
Päästeameti tuleohutuskampaania kaasavaks tegevuseks oli üleskutse ühistutele, kontrollimaks oma maja korterites suitsuandurite olemasolu. Kui kõikidel elanikel andur olemas, siis sai korteriühistu end registreerida spetsiaalsel kampaanialehel. Kiirematele paigaldatakse talve jooksul trepikodadesse spetsiaalse kujundusega infotahvel, tulekustuti ja kustuti kapp. Peaauhind oli trepikoja seinamaaling, mille võitis loosi tahtel Türil asuv korteriühistu. „Huvi oli niivõrd suur, et esimese nädala lõpuks olid auhinnaks ettenähtud 100 kustutit juba omanikud leidnud, praeguseks on alustatud nende paigaldamist. Kõikidele registreerunud ühistutele saadeti tänukiri,” ütleb Kool.
Lisaks ilmus kampaania ajal palju tuleohutusteemalisi artikleid, tehti intervjuusid ja videolugusid. Õpetati kasutama tulekustutit jne. Peamine oli aga inimestele selgeks teha, et kortermaja põleng on terve maja mure ja kortermajades toimub aina rohkem põlenguid — ka seal, kus seda oodata ei oska. Kodumasinad võivad olla tulekahju põhjuseks — öine pesupesemine on ohtlik komme.
„Korteriühistute liit oli meile heaks partneriks, kes aitas kampaania üleskutset levitada, lisaks teavitas oma liikmeid ka kortermajade trepikodade reidist. Tegime koostöös ka küsitluse — milliseid ohte kortermaja elanikud tajuvad,” märgib Kool.
Kõige suuremad probleemid puudutavad elanike ükskõiksust — ei tajuta, et elatakse koos ühises majas ja naabri tulekahju puudutab kõiki. Eraldi teema on vanemat tüüpi elamute puhul tuletõkkesektsioonid, nende kasutamine. Välisuksed, mida ei saa põlengu ajal seestpoolt avada ja evakuatsiooniteed — ehk siis kola trepikodades.
Kindlasti jääb ühistu pädevusse korterelamu üldkasutatavate elektripaigaldiste regulaarne tehniline kontroll ja ahjuküttega majade puhul ka kord aastas korstnapühkija või siis gaasiseadmete hoolduse tellimine. Oluline on ka veenduda, et küttesüsteemid majas on seaduslikult ehitatud või paigaldatud.
Jaanuaris oli uus kontrollreid
Jaanuari keskel toimus päästeameti ohutusjärelevalve osakonna üleriigiline kontrollkäik kortermajadesse, kontrolliti näiteks ühistes ruumides valitsevat olukorda ning tuletõkkesektsioonide korrasolekut. Kontrollitavad majad valisid välja piirkondade päästeinspektorid, ühtset kriteeriumi selleks ei olnud, kuid kohalike oludega kursis olevad inspektorid teadsid juba ka n-ö tunde järgi, kus võib korralagedusi esineda.
Kontrollitud 385 kortermajast oli puudusi 72 protsendil, kokku tuvastati erinevaid puudusi 579, peaaegu pooltes (48%) majades olid puudused seotud evakuatsiooniteedega ehk siis trepikodades ladustati erinevaid esemeid. Päästeamet alustas kontrollimise järel 95 haldusmenetlust.
Kõige sagedamini kohtasid reidi teostavad päästeametnikud trepikodadesse kuhjatud vana mööblit, lapsevankreid, jalgrattaid, ehitusmaterjalide ülejääke ja muud, mis ohu korral võib inimeste kiiret majast väljumist takistada või siis põlengu korral kiiresti tuld võtta. „Just suuremate magalarajoonide probleemina tõid inspektorid välja majaelanike omal algatusel hoone läbipääsudesse sageli juba teab millal rajatud uksed, mille avamiseks on tarvis võtit. Sellised uksed on rajatud enamjaolt väljast sissepoole tungijate takistamiseks, aga võivad saada saatuslikuks hoopis majaelanikele, kes ohu korral nendest läbi ohutusse kohta ei pääse,” ütleb Kool.
Kuigi rikkumiste arv võib tunduda ehmatavalt suur, tulid päästeameti töötajad mitmelt kontrollkäigult tagasi väga hea tundega — nii mõneski kortermajas kõrvaldati probleemid kohe, nii et kuni inspektorid ülemistel korrustel käisid, olid alumiste korruste elanikud juba käigutee üleliigsetest asjadest puhtaks teinud.
„Reaktsioon, mis teavitusele järgnes, ületas kõik päästeameti töötajate ootused: ühistud on äärmiselt koostöövalmid ja teemast huvitatud. Ühistu esimehed kirjutasid ja helistasid päästeametisse, uurisid, kuidas saaks enda majja inspektori kutsuda, millised on täpsed nõuded jne,” ütleb Kool.
Suure huvi tõttu on sel aastal plaanis korraldada veel kaks üleriigilist kontrollkäiku, järgmine neist kevadel. Praegu on koostamisel kahes keeles joonised, mis aitavad ühistutel oma maja olukorra kriitiliselt üle vaadata.
Veebiküsitlus näitab tegelikkust
Projekti osana korraldas Eesti Korteriühistute Liit mullu sügisel veebiküsitluse, mille abil koguti korteriühistute esindajate arvamusi korterelamute tuleohutuse teemal. Küsimustikule vastas 269 korteriühistu esindajat, nende hulgas korteriühistute juhid, juhatuse liikmed, korteriühistu liikmed, majaelanikud ja sotsiaaltöötajad, kelle klientide hulgas on kortermajade elanikud. Veidi üle pooled vastanuist leidsid, et nende majas pole tuleohutus probleemiks, 46% vastanuist olid arvamusel, et kodumajas on probleem olemas.
Küsimusele, mida peetakse tuleohutusega seotud probleemideks kortermajas, oli vastuste seas, et majas on eakaid ja/või erivajadusega (kuulmis-, nägemis- või liikumispuudega) inimesi; majas on elanikke, kes ei käitu tuleohutust silmas pidades vastutustundlikult (nt suitsetamine trepikojas ja keldris) või majas pole kõikides korterites suitsuandureid.
Suurimaks tuleohuks oma majas peeti aegunud elektrijuhtmeid, ebaseaduslikke või puudustega küttekoldeid, süttiva kraami hoiustamist keldrites, aga ka suitsetavaid ja napsutavaid naabreid. Samuti valmistas vastanutele muret elanike komme kasutada trepikoda ning evakuatsiooniteid kolikambrina: seal hoitakse kraami, mis korterisse ära ei mahu. Tunti muret ka selle pärast, et päästeauto ei pääse parkivate autode või muude takistuste tõttu kiiresti maja juurde. Kui elamus asuvad äripinnad, siis kardetakse, et töövälisel ajal pole tulekahju korral neisse võimalik sisse pääseda.
Küsitlusest selgus seegi, et kortermaja tuleohutus läheb inimestele siiski korda: üle 70% vastanutest märkis, et korterites on suitsuandurid, üle 60% on trepikodade välisustel libliklukud, trepikodade aknad avatavad ja evakuatsiooniteed vabad. Ka on pea pooled vastanuist tutvunud päästeameti või EKÜL jagatud tuleohtusalaste infomaterjalidega.
LOE LISAKS:
