KASUTUSLUBA | Mida on vaja selle taotlemiseks teha?
Kodu on valmis ehitatud ja järgmine samm peaks olema kasutusloa taotlemine, see on ehitise omaniku seadusjärgne kohustus. Kõigil ehitistel, mis on pärast 30.06.1995. aastat saanud ehitusloa, peab pärast valmimist ja enne kasutuselevõttu olema kasutusluba või kasutusteatis ning ehitusdokumentatsioon. Kasutusluba antakse siis, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuetele ja kasutusotstarbele vastavalt. Kasutusluba taotletakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist ainult Ehitisregistrist. Taotlemiseks on vajalik ID-kaardiga autentimine. Millised dokumendid peavad kasutusloa taotlemiseks olemas olema ja kuidas taotlusprotsess käib, selgitas Lahe Kinnisvara kutseline maakler Li Otsing.
Millal on vaja kasutusluba, millal piisab kasutusteatisest?
Kasutusteatise, kasutusloa ja ehitusprojekti olemasolu sõltub sellest, kui suure ehitisealuse pinnaga ja kõrge elamu või mitteelamu on. Selle kohta saab infot Ehitusseadustiku Lisast 2. Näiteks kui rajada elamu, mille ehitisealune pind on 20—60 m2 ja kõrgus kuni 5 meetrit, on vaja kasutusteatist, ent kui rajada elamu, mis on suurem kui 60 m2, läheb tarvis juba kasutusluba.
Kasutusluba on vaja taotleda, kui ehitustegevuseks on taotletud ehitusluba. Kasutusluba näitab, et ehitatud hoonet on nüüd võimalik sihtotstarbe kohaselt kasutada, st ehitis on valmis ja ehitustegevus on lõppenud ja ehitatud on projektidele ning seadustele vastavalt.
Kasutusteatist on vaja taotleda, kui ehitustegevuseks on esitatud ehitisteatis. Kasutusteatis näitab sarnaselt kasutusloaga, et ehitustegevus on lõppenud ning hoonet või rajatist on võimalik kasutada otstarbekohaselt.
See, millal on vaja taotleda ehitusluba ja millal on vaja taotleda ehitusteatist oleneb ehitatavast mahust. Ning seda on võimalik vaadata ehitusseadustiku Lisast 1.
Kasutusloa ja kasutusteatise taotlemise kohustus tekib pärast ehitusloa või ehitisteatise taotlemisest ning vastava loa saamisest kohalikust omavalitsusest. Juhul, kui ehitustegevusega ei alustata, siis ehitusluba kaotab viie aasta jooksul kehtivuse ning kasutusluba taotleda ei ole tarvis. Küll aga on vaja tõestada, et ehitustegevust ei alustatud.
Ehitusdokumentatsiooni eest hoolitseb ehitaja
Ehitamise dokumenteerimisega tuleb alustada kohe, kui on alustatud esimeste ehitusprojektis ette nähtud töödega, nt ehitise mahamärkimisega, ja seda tehakse reaalajas iga päev, mil ehitatakse.
Ehitusdokumentatsioon peab olema kättesaadav terve ehitamise ajal
järelevalvet tegevale inimesele. Tagantjärgi ehitusdokumentatsiooni
koostamine ei ole korrektne ega seaduslik.
Kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid
Kasutusloa taotlusele tuleb lisada alljärgnevast loetelust oma ehitusprojektile vastavad dokumendid ja mõistlik on enne taotlusprotsessi kohalikust omavalitsusest järele uurida, mida nad täpsemalt nõuavad, sest mõned asjad on omavalitsustel erinevad:
• ehitusprojekt, mille järgi on ehitis ehitatud. Kui ehitusluba on väljastatud enne aastat 2003, siis ka eelprojekt;
• ehitise telgede mahamärkimise akt;
• vundamendi teostusjoonis;
• arhitektuursed teostusjoonised koos krundi teostusmõõdistusega;
• eriosade teostusjoonised (vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, elekter jne)
• ehituspäevik;
• kaetud tööde aktid;
• ehitustööde üleandmis-vastuvõtu akt, mis on tellija ja töövõtja poolt allkirjastatud;
• välistrasside geodeetilised mõõdistusjoonised (hoonest kuni liitumispunktideni);
• elektripaigaldise audit;
• piksekaitse paigaldise kontrollmõõtmiste deklaratsioon või tunnistus;
• gaasipaigaldise audit;
• ventilatsiooni mõõdistamise aruanne ja sertifikaadid;
• teeninduslepingute koopiad (elekter, vesi ja kanalisatsioon, gaas, prügivedu);
• ehitusmaterjalide ja -toodete sertifikaadid (sh kanalisatsioonimahuti sertifikaat)
• puurkaevu pass ja veeanalüüside akt;
• signalisatsioonisüsteemide dokumentatsioon ja tehnilise kontrolli akt;
• kustutussüsteemide dokumentatsioon ja tehnilise kontrolli akt;
• liginullenergiahoone ja netonullenergiahoone ehitamisel hoone õhupidavuse kontrollmõõtmise protokoll;
• riigilõivu maksekorralduse koopia. Kui Ehitisregistris tehakse taotlus kasutusloa saamiseks, tuleb tasuda ka riigilõiv. Kasutusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv on vastavalt Riigilõivuseadusele elamule 30 eurot ja mitteelamule 60 eurot. Riigilõiv tasutakse kohaliku omavalitsuse arveldusarvele ja see info on kohalike omavalitsuste veebilehtedel üleval.
Lisadokumendid Päästeameti jaoks
Määruse "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" kohaselt on nii, et tuleohutusnõuded peavad olema ehitatud vastavalt ehitusloa andmise hetkel kehtinud seadusandlusele. Juhul kui täna kehtivas seadusandluses on leebemad tuleohutusnõuded, kui ehitusloa taotlemise ajal, võib rakendada leebemaid.
Päästeameti jaoks on vastavalt oma küttesüsteemi liigile vaja esitada:
• vastavusdeklaratsioon moodulkorstna paigalduse kohta;
• tuletõkkeukse paigaldamise kaetud tööde akt, ukse ja tihendusmaterjali sertifikaat ning ukse paigaldusjuhend;
• korstna ehitamine – kaetud tööde akt, korstnapühkija akt, tihendusmaterjalide sertifikaadid ja teostusjoonis;
• veetorude läbiviimine tuletõkkekonstruktsioonist – kaetud tööde akt, manseti ja tihendusmaterjali sertifikaat ning manseti paigaldusjuhend;
• ventilatsioonitorude läbiviimine tuletõkkekonstruktsioonist – kaetud tööde akt, tuletõkkeklapi ja tihendusmaterjali sertifikaat ning tuletõkkeklapi paigaldusjuhend;
• seinte puitsõrestiku katmine kahekordse tulekindla kipskartongplaadiga – kaetud tööde akt ja plaadi sertifikaat;
• vahelae puittalade katmine alt kahekordse ja pealt ühekordse tulekindla kipskartongplaadiga – kaetud tööde akt ja plaadi sertifikaat;
• keldrikorruse lae ehitamine – kaetud tööde akt ja paneeli sertifikaat;
• korruse vahelae valamine ja armeerimine – kaetud tööde akt, kus on näidatud betooni klass, armatuuri klass ja paigutus ning tulepüsivus;
• katuse kandetarindite katmine tulekindla kipskartongplaadiga – kaetud tööde akt, plaadi sertifikaat;
• katuse kandetarindite võõpamine tulekaitsevõõbaga – kaetud tööde akt, võõba sertifikaat;
• seinte ja lagede pinna katmine – kaetud tööde akt, materjali(de) sertifikaat;
• välisseina välispinna katmine – kaetud tööde akt, materjali(de) sertifikaat.
Mis saab edasi, kui vajalikud dokumendid on esitatud?
Pärast seda, kui ehitise omanik on teinud Ehitisregistris taotluse kasutusloa saamiseks, tuleb KOV esindaja (enamasti ehitusspeatsialist) koos Päästeameti spetsialistiga kohale ehitist üle vaatama. Vaatama, kas ehitis vastab projektile ja kas tuleohutuse nõuded vastavad nõuetele, näiteks kas need on välja ehitatud korrektselt.
Mõnikord on vaja lisaks ka mõne teise ameti kooskõlastust, näiteks Maanteeameti kooskõlastust, kui ehitatakse tee kaitsetsooni, või Muinsuskaitseameti kooskõlastust, kui tegemist on muinsuskaitse all oleva ehitisega.
Ehitise osale võib anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada. Näiteks ridaelamu puhul või kortermajades, kus ühe trepikoja korterid valmivad varem ning soovitakse korterit müüa enne teiste korterite valmimist. Kohalike omavalitsuste lõikes võivad olla väikesed erinevused.
Juhul kui kõik on ehitisega korras, teiste ametite poolt ka kooskõlastused olemas, antakse kasutusluba enamasti KOVi otsusega. Juhul kui ehitisega ei ole korras, tehakse ettekirjutused ja määratakse aeg, mille jooksul peab ehitise omanik puudujäägid likvideerima ja seejärel tullakse uuesti pärast puuduste likvideerimist kohale. Kui näiteks maja ei ole projekti järgi ehitatud, siis tuleb teha projektimuudatused. Kui ehitis on rajatud ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojektist erinevalt, tuleb kasutusloa taotlusega ehitisregistrisse esitada ka uus ehitusprojekt.
Kui kasutusloa taotlus on Ehitisregistrist tehtud, on KOVil 30 päeva aega vastata. Kõik paranduste vajadused ja tegemised teevad kasutusloa saamise pikemaks.
LOE KA:
