SPETSIALIST SELGITAB | Mis juhtub, kui jätta kodu kindlustamata?
Kas kindlustada valmiskodu või juba ehitusjärgus maja?
Kodu kindlustamisel on kaks võimalust. Üldiselt kindlustatakse maja siis, kui see on valmis saanud, ent võimalik on kindlustada ka ehitamisel olevat karpi. Seda nimetatakse sel juhul ehitus- ja paigaldustööde kindlustuseks (CAR-kindlustus), mis ei ole Eestis eraisikute seas väga levinud ja mida tehakse peamiselt suuremate objektide puhul. Eraklient üldjuhul ehitusjärgus maja puhul erilisi riske ei näe, ent niipea, kui tekib ehitusobjektile vara (ladustatud saematerjali, tööriistad jms), siis oleks mõistlik selle kindlustuskaitse peale mõelda, sest kui ostetu ehitusplatsilt näiteks ära varastatakse, pole muud protsessida, kui minna poodi uue järele. Enamasti tekib aga selgem risk siis, kui majja tuuakse sisse vesi ja elekter, nii et siis on juba mõistlik mõelda kindlustamise peale.
Milliste riskide vastu end kindlustada?
Siinkohal oleks tark mõelda läbi, mille taastamiseks õnnetuse korral kulub palju raha ja kindlustada ära need objektid ning investeeringud kodu juures. Kodukindlustuse müüjad soovitavad, et kindlustusriskide osas oleks kaetud kindlasti vähemalt n-ö miinimumprogramm. Selle alla kuuluvad tulekahju, vargus, torustiku lekked, plahvatused, üleujutused ja torm. Kui kinnistul on lisaks eramule ka muid hooneid, näiteks abihooned ja võibolla ka päikesepaneelid ning kalli raha eest rajatud piirdeaed, võiks jälgida, et kindlustatud on kõik nimetatu.
Olenevalt kindlustusseltsist on 10 m2 kuni 20 m2 suurused abihooned kodukindlustusega automaatselt kaetud, ent sellest suuremad vajavad juba eraldi kindlustuskaitset.
Hea on ka teada, et lisaks hoonete kindlustamisele on kindlustatud ka nendes sisalduv vara. Kusjuures üldine soovitus on kindlustada see pigem suurema summa peale, sest suurema õnnetuse korral vajab taastamist enamasti kogu kodutehnika, mööbel, riided jne. Ja see kokku ei maksa mitte 2000 eurot, vaid kümneid kordi rohkem. Tasub tähele panna sedagi, et kui elumaja on koos varaga kindlustatud, aga abihooned ei ole, siis õnnetuse korral abihoones kuulub elumaja koduse vara kindlustuse alt hüvitamisele 10% abihoones olnud varast. Alati tasub kindlustussummat kalkuleerides mõelda, mida maksab kahju saanud esemete ja tehnika taastamine uuena.
Koguriskikindlustus ei ole võluvits
Üsna levinud on arusaam, et koguriskikindlustuse alla kuuluvad kõik juhtumid ja esemed. Ent koguriskikindlustusel on ka oma välistused. Näiteks kui mõni asi väsib-kulub-vananeb, siis see ei ole kindlustusjuhtum. Ka ehituspraak ei ole. Ent ehitusvea põhjusel tekkinud tulekahju üldiselt hüvitatakse.
Koguriskikindlustus on mõeldud ootamatute äkiliste sündmuste kaitseks, mis jäävad väljapoole eelpool mainitud miinimumprogrammi. Näiteks elektririkkest, küttesüsteemide rikkest tekkinud kahjud kuuluvad siia alla. Tüüpilisim juhtum kindlustusmaailmas, mis koguriskikindlustuse alt hüvitamisele kuulub, on nn kukkuvad telekad: lapsed ajavad mänguhoos kogemata teleka ümber ja see puruneb. Koguriskikindlustus katab selle kahju.
Mis on vastutuskindlustus ja kes vastutab, kui seda ei ole?
Sõltumata sellest, kas sa oled vastutuskindlustuse valinud või mitte — kahju korral vastutad sa kolmanda isiku ees nagunii ja kannatanul on juriidiline õigus sult kahju sisse nõuda, kui sina oled selle põhjustanud. Vastutuskindlustus tulebki appi just siis — oma rahakoti raudasid paotab kindlustuskaitse olemasolu korral kindlustusfirma sinu eest.
Eestis on suurimaks vastutuskindlustuse juhtumiteks veekahjud kortermajades. Näiteks viiendal korrusel on veeavarii ja vesi valgub sealt alla kõigisse alumiste korruste korteritesse. Ei taha mõeldagi, mis summasid tuleb välja käia, kui kõigi kahju saanud korterite siseviimistlust taastama hakata. Siin soovitatakse samuti, et vastutuskindlustuse summa ei oleks väga väike, sest toodud näidegi annab aimu, kui suur võib olla teistele põhjustatud kahju.
Kui kodus juhtub midagi, kuidas edasi käituda?
Kui kodus midagi juhtub, tuleb esmalt piirata kahju levikut ja vara kahjustumist. St päästa, mis päästa annab. Seejärel teha pildid ning saata need oma kindlustusfirmasse teele ning järgida kindlustusseltsist saadud juhiseid. Kahju hindamiseks peavad saama nemad olukorra fikseerida, kohe kindlasti ei tohi kohale kutsuda koristusmeeskonda ega ise midagi parandama hakata, enne kui nõusolek kindlustusseltsist on saadud. Sealt edasi läheb juhtum juba kahjukäsitlusele ja edasised sammud ja tegevused lepitakse kahjukäsitlejaga kokku.
LOE LISAKS:
