PASSIIVMAJA | Mis see on ja miks on see kasulik?
Passiivmaja on vabatahtlikult järgitava standardi järgi ehitatud madala energiakuluga maja. Passiivmaja kulutab maja kütmiseks vähe ressursse ja kasutab ka taaskasutatavat energiat. Viimaste aastate jooksul on passiivmajad muutunud populaarseks ja standarditele vastamiseks on mitmeid viise. Samuti kasutavad disainerid erinevaid arvutiprogramme, et mõõta, millised on maja oletatavad energiakulud ja kuidas neid kõige paremini optimeerida.
Mille poolest passiivmaja teistest majadest erineb?
Passiivmajade ehitamine sai alguse teadusprojektist, mille käigus uuriti, miks varasemad katsed ehitada madala energiakuluga maja läbi kukkusid. Vigadest õpiti, neile leiti lahendus ja nüüd on võimalik ehitada madala energiakuluga hoone, mis toob lubatud tulemused.
Kuidas passiivmaja töötab?
Passiivmaja ehitamiseks on spetsiaalne ankeet (PHPP ehk Passivhaus Planning Package), mille täitmisel selgub kogu vajalik informatsioon konkreetse maja ehitamiseks. Silmas peetakse näiteks akende suurust ja paiknemist, soojustuse paksust ning muid detaile. Planeerimise kaudu saab välja arvutada ligikaudse aastase energiakulu. Kui energiakulu on standardist suurem, siis saab maja planeerida seni, kuni see vastab standardile.
Passiivmaja tarbib ligikaudu 90% vähem energiat kui tavaline maja. Energia saamiseks kasutatakse ka päikest. Kuna hoone on väga põhjalikult soojustatud, peab see ka kauem vastu, sest tekib vähem veest ja külmast tingitud kahjustusi. Passiivmaja on 20 korda õhukindlam kui tavaline maja. Samuti on passiivmajal ka korralik ventilatsioonisüsteem, mistõttu ei teki majja hallitust.
Kas passiivmaja on kütteta kodu?
Passiivmaja mõte on vähendada küttekulu nii palju kui võimalik. See tähendab, et majas on küte olemas, kuid seda kasutatakse minimaalselt, sest maja püsib võimalikult soe tänu põhjalikule planeerimisele. Tänu standarditele on küttekulu aga nii väike, et maja pole vaja kütta traditsioonilisel meetodil. Näiteks ehitades 160-ruutmeetrise passiivmaja, kasutab see aastas umbes 2400 kWh energiat. See on umbes kümnendik, mida tüüpiline kodu kasutab ja umbes kolmandik, mis kulub ökokodul.
Kas sertifikaat on vajalik?
Otseselt ei ole. Sertifikaadi omamise mõte seisneb selles, et omanik saaks veenduda, kas tema maja ikka päriselt vastab passiivmaja standarditele. Suuremal osal passiivmajadest puudub aga sertifikaat.
Kas passiivmaja on süsinikuvaba?
Passiivmaja tarbib isegi vähem energiat, kui süsinikuvaba maja (46 vs 15 kWh ruutmeetri kohta aastas). Passiivmaja ei tooda taaskasutatavat energiat, vaid hoopis kulutab võimalikult vähe energiat.
Mis on passiivmaja halvad küljed?
Passiivmaja sobib mõnele rohkem kui teistele. Passiivmajas elades on oluline teada, kuidas avada aknaid, kuidas anda tõuge ventilatsioonisüsteemile ja kuidas vahetada erinevaid filtreid. Passiivmaja peab nägema nagu masinavärki, mis töötab mingi kindla süsteemi järgi. Passiivmaja täidab oma eesmärki vaid juhul, kui tead selle igat tahku ja suudad järgida ettekirjutusi. Loomulikult võid teha oma passiivmajaga, mida soovid, aga kui magad näiteks lahtise aknaga, lakkab maja olemast sel ajal passiivmaja, sest energiat kulub rohkem.
Milline on passiivmaja kasumlikkus?
Passiivmaja tarbib hästi vähe energiat. Näiteks tüüpiline 200-ruutmeetrine maja tarbib soojusenergiat 11 000 kWh ehk 55 kWh ruutmeetri kohta aastas. Tüüpiline passiivmaja kulutab aga 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ehk kokku 3000 kWh. Lisaks võib arvata, et umbes pool sellest on võimalik saada päikesepaneelidega.
Kasumlikkuse arvutamisel on mõistlik aga mõelda, millise aja peale passiivmaja ehitamine end ära tasub. Kui säästad küttekuludelt igal aastal pisut rohkem kui seitse kümnendikku, siis on see rahaliselt suur võit.
Saksamaal tehtud uuring näitas, et kui soovid maja ehitada vastavalt passiivmaja standarditele, on näiteks 149-ruutmeetrise maja ehitamisel lisakulu 14 000 eurot. Aastane rahaline sääst oleks aga 595 €. Mõned teised uuringud annavad oluliselt suuremaid numbreid, kuid suures pildis on see individuaalne ja sõltub majast.
Lisakulud sõltuvad maja suurusest. Näiteks kui arendaja ehitaks passiivkortermaja või palju passiivmaju, on hind soodsam kui üksiku maja ehitamine. Samuti on soodsam passiivmajaks muuta kvaliteetselt ehitatud maja, kui hakata ümber ehitama vana maja.
Umbes 35% kuludest moodustavad kolmekordsed aknad ja paksud uksed, mis ei lase eriti õhku läbi. Passiivmaja peamised kulud ongi seotud õhukindluse tagamise ja ventilatsioonisüsteemiga.
Pooleldi passiivmaja
Kui kõiki nõudeid ei soovi täita ja soovid muuta maja pooleldi passiivmajaks, et säästa küttekulusid, siis seda saab teha kolmekordsete akende ja paksude ustega. Mida vähem pääseb majja külma õhku, seda vähem kulub energiat maja soojaks kütmiseks. Nii võid vähendada küttekulusid ligi 50%.
Võimalikult palju rõhku pannakse maja ehitusmaterjalile. Enne, kui hakatakse mõtlema tehnilistele süsteemidele, hoolitsetakse selle eest, et isolatsioon oleks võimalikult hea ja aknad laseksid minimaalselt õhku sisse.
Energiasäästlik maja ei ole kasulik mitte ainult inimese rahakotile, vaid säästab ka planeeti. Mida vähem kulub energiat soojuse tootmiseks, seda vähem on vaja kasutada erinevaid ressursse.
Passiivmaja peamised kriteeriumid:
• Madal energiakulu ehk 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ehk kokku peaks kuluma 3000 kWh aastas, mis on ligi kümnendik tavapärasest kulust.
• Välisseinte soojajuhtivusarv peaks olema vähem kui 0,15
• Akende soojajuhtivusarv peaks olema vähem kui 0,8
• Õhutihedus peaks olema vähem kui 0,6
• Soojustagastus peaks olema 80%
Allikas: homebuilding.co.uk
LOE LISAKS:
