“Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastub korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Varasemalt võis näiteks purikaõnnetuse kannatanu esitada kogu nõude ka ainult ühe korteriomaniku vastu, kel tuli hiljem esitada tagasinõue teiste korteriomanike vastu. See tähendas, et üks korteriomanik võis näiteks sattuda olukorda, kus ta pidi rahuldama nõude, mille suurus ületas kogu tema vara väärtuse. Kui nõuet vabatahtlikult ei täidetud, tuli tal selleks, et esitada omakorda nõue teiste korteriomanike vastu, pöörduda kohtusse.

“Näiteks kaheksa aastat tagasi Tallinna kesklinna kortermaja juures juhtunud üliraske purikaõnnetus tõi kannatanu perekonnalt nõude neljale sama maja korteriomanikule,” meenutas Mardi.

“Uus seadus ütleb aga, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu,” märkis Mardi. ” Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks.”

IIZI kodukindlustuse tootejuht Kaire Villmäe sõnul tasuks korteriühistutel kindlasti mõelda laiema kattega vastutuskindlustuse peale, mis on abiks erinevate kahjujuhtumite korral. Vastutuskindlustus aitab olukordade puhul, mil kahju eest vastutab ühistu ehitise või ehitisealuse maa omanikuna – näiteks liivamata kõnnitee või kukkuva jääpurika puhul ning katab ka korteriomanikele põhjustatud kahjud.

LOE LISAKS: