Tegelikkuses on ükskõik, kui keeruliste majandusterminitega me kinnisvaraturgu parasjagu analüüsida suudame. Kui ostuhuviline on ukse taga, sõltub tehingusse jõudmine tema emotsioonist palju enam, kui kinnisvaraturu konjunktuurist või eraisikute laenukoormusest Eesti Panga andmetel. Seega on eduka müügi peamiseks saladuseks luua kodus atmosfäär, kus potentsiaalne ostja end hästi tunneks.

Pööra tähelepanu esmamuljele

Psühholoogid teavad, et esmamuljest tekkinud emotsioon kestab väga jõudsalt. Külaline näeb esimesena sinu postkasti, välisust, uksematti. Kas koridor on korras ja valgustatud? Kas sisseastujat tervitab koridoris niiskete riiete ja saapaviksi lõhn või hoopis kohvi lõhn? Katmata lauast parema mulje jätab tõenäoliselt laud soojas toonis laudlina, küünla ja küpsisekausiga. Kui vannituba pole esimeses värskuses, võib palju kasu olla rõõmsast dušikardinast ja uuest vannitoavaibast.

Tee köök korda

Päris paljud inimesed ostavad enese teadmata mitte maja või korterit, vaid hoopis kööki! Korista köök, eemalda plekid ja pritsmed. Loo kööki nii palju avarust kui suudad. Topi kappi päevinäinud röster ja võileivagrill. Vaata kööki pilguga, kas sa ise sooviksid just seal oma perele järgmised aastad õhtusööki valmistada. Tühjenda prügikast ja nõudepesumasin, et poleks häbi uksi avada. Suurte nõudehunnikute asemele kapis jäta väike, korralikult asetatud valik. Eemalda köögist kõik, mis võib viia mõtte ruumipuudusele.

Puhasta vaibad

See on üsna väike vaev, kuid puhas vaip on hoopis midagi muud, kui kergelt võidunud, koera karvadega kaetud või porijälgedega põrandakate. Isegi ainsat tolmukübet nägemata tunneb külaline jala all ära, kas ta kõnnib puhtal vaibal või mitte.

Kasuta head valgust

Lihtne soovitus — investeeri heasse valgustusse

Lõpeta igasugune tossutamine

Lihtne ja loogiline! Ära tee suitsu toas, köögi imuri all, aknal või vannitoas. Tubakasuits ja -tõrv imenduvad tekstiili, tapeeti, riietesse kapis, vaipadesse, ühesõnaga kõikjale. Mittesuitsetaja tunneb suitsetajakorteri spetsiifilise lõhna ära ka siis, kui viimasest sigaretist on möödas nädalaid. Sigaretitsölibaadi ja sagedase õhutamisega kulub suitsetajahaisu väljasaamiseks nii, et see mittesuitsetajale ninna ei kargaks, vähemalt paar-kolm kuud. Kui kodus on lähiminevikus suitsetatud (või näiteks tugevama aroomiga koduloomi peetud), tasub ostjate saabudes kindlasti täita kodu värske kohvi ja küpsiste lõhnaga.

Eemalda väga personaalsed asjad

Vähem on parem. Asjadest ülekuhjatud kodu tekitab kitsikuse ja ruumipuuduse tunde juba sisse astudes. Vähem, kuid hoolikalt valitud ja stiilseid asju jätab alati parema mulje ning jätab ostjale ruumi fantaseerimiseks, mida kõike ta siia võiks paigutada. Soojad perepildid ja üksikud meened ei tee üldmuljele liiga, kuid koridori täitev päikeseprillikollektsioon, ninasprei magamistoas või vanni ääristav poolikute potsikute-totsikute rivi loovad pigem ebameeldiva emotsiooni. Paar raamatut öökapil mõjub hästi, hunnik ajakirjade, järge ootavate ajakirjade ja apelsinikoortega aga mitte.

Sea realistlik hind

Ära unusta, et kinnisvaraturul on valikut palju, uusi kortereid liigub ohtralt ja hinnad kinnisvaraportaalides näitavad müüjate ootusi, mitte tegelikke turuhindu. Seetõttu ole kodule müügihinda seades realistlik — kui määrad hinna “keskmise“ kuulutuse järgi, on su ootused turu keskmistest tehinguhindadest juba kõrgemad. Liiga pikaks veninud müügiperiood tekitab ostjates ka uusi küsimusi ja kahtlusi mõne varjatud vea osas.

Väike remont ei tee paha

Müügieelne kapitaalremont end enamasti ära ei tasu, kuid väikeste iluvigade parandamine või värskendusremont kindlasti. Kerged värvimistööd, lahtitulnud liistude kinnitamine, irvakil tapeedinurkade kinniliimimine, võib-olla ka uued lülitid ja pistikud — ükski neist ei maksa palju, aga võivad kindlasti üldmuljet märgatavalt parandada.

Tee kuulutuse jaoks kvaliteetsed pildid ja pigem rohkem kui vähem

Kuulutusega tutvudes vaatab ostja esimesena hinda ja asukohta ning süüvib seejärel kohe piltidesse. Inimene ei otsi piltidelt infot tehnosüsteemide seisukorra või „arendusperspektiivi“ kohta — ta lappab pilte, üritades end selles keskkonnas ette kujutada.

Kiire elutempo keskel ei käi ostjad enam kuigi palju objekte ise üle vaatamas, enamasti külastatakse vaid 3-4 kõige huvitavamat pakkumist. Ja need valitakse välja suuresti fotode ja plaanide järgi. Foto sõltub aga fotograafist palju rohkem kui objektist, seepärast ära kõhkle pisut kulutamast hea piltniku peale. Vaata, et kõikidest tubadest, vannitoast, koridorist, õuest oleks fotod olemas.

Allikas: Kristina Kolk, Center Kinnisvara juhataja

LOE LISAKS:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena