Katus pea kohal — kui pikaks ajaks?
Majaehituse üks olulisemaid küsimusi on, milline katus hoonele teha ja mis materjali eelistada. Sama tähtis on ka teada, kui kaua kattematerjal vastu peab, sest katusevahetus on kallis lõbu. Katus peab pakkuma vajalikku kaitset, sobima majaga ning olema visuaalselt nägus. Räägime eri tüüpi katusekattematerjadest, mis sobivad tavalisele viilkatusele.
Katusekate peab vastu pidama kõigele, mida ilmastik pakub
Katusekatte ülesanne on kaitsta maja ja siseruume välismõjude vastu: hoida hoone kuivana, nii et selle olulised näitajad, eriti soojusisolatsioonivõime, püsiksid kogu aeg head ja määrustele vastavad.
Ükskõik, mis taevast alla sajab, olgu vihm või lumi, otse või mõnest muust suunast, peab katus olema igasugustes oludes tihe. Katusekatte vettpidavus saavutatakse nii, et katusekate ise ehitatakse täiesti vettpidavaks või tehakse selle alla aluskate, mis juhib läbi katte imbunud vee hoonest väljapoole. Tihedad katted on bituumen- ja masinvaltsitud plekk-kate, kummagi puhul ei ole tarvis aluskatet paigaldada. Seda vajavad profiilplekk- ja laineplekkplaatidest, betoonkividest ja tsementkiudplaatidest (eterniidist) katted.
Katusekate peab vastu pidama ka tuulega lendlevate okste ja muude esemete löökidele, päikese ultraviolettkiirgusele, temperatuurikõikumistele ning õhusaastatusest tulenevale keemilisele koormusele. Selle kõigega arvestavad pidevalt ka katusekattematerjalide tootjad oma toodete arenduses, kuid mõnel juhul võib see tähendada ka seda, et valitud kattematerjali pinda on vaja mõne aja pärast töödelda, et see kauem vastu peaks.
Katusekatte valik sõltub mitmest asjaolust
Katusekattematerjale on väga erinevaid. Sobiva valimine sõltub hinnast, katuse kujust, välimusest, värvist, katusekaldest jms. Näiteks osade katuste kuju seab kattematerjalile oma nõuded, sest iga materjaliga ei saa erinevaid liitekohti tihedaks. Samamoodi sõltuvad omavahel katusekate ja katuse kalle, kattetüüpide puhul on toodud katuse kalde piirväärtused, mille piires saab konkreetse katte toimivust kõige paremini tagada.
Puudutame siinkohal lähemalt kattematerjale viilkatustele kui kõige levinumale katusetüübile. Kattematerjale viilkatustele on väga erinevas hinnaklassis, alates soodsamast plekk-kattest kuni kallite kivideni välja. Kivikatus ja eterniitkatus on mőnevőrra raskemad teraskatusest ja bituumensindelkatusest, katusekonstruktsioonide valmistamisel tuleb sellegagi kindlasti arvestada.
Kui käsil on vana maja katuse vahetus, siis tuleks eelnevalt lasta spetsialistil üle vaadata sarikate ja katusetarindite tugevus ja kinnitused, vajadusel neid ka tugevdada. Üldiselt on nii, et kui vana konstruktsioon on aastakümneid igasugust ilma näinud ja selle aja jooksul korras püsinud, siis püsib see veel edaspidigi uue materjali pealepaneku järel.
Katusekattematerjalid eluiga
Katusekattematerjalide eluiga sõltub samuti mitmest tegurist: paigalduse kvaliteedist, kattematerjali ja selle kaitsekihi kvaliteedist, katuse asukohast ja hooldusest.
Profiilplekk-katuse eluiga on sõltuvalt pinnakattest 20—50 aastat. Profiilpleki eeliseks on väike kaal, suur värvivalik ning materjal ja paigaldus on suhteliselt odavad. Kuid puuduseks on lühike eluiga, katusemüra tugeva vihma või rahe korral ja kui see kate on paigaldatud vanale majale, siis tekib paratamatult kontrast hoone enda arhitektuuriga.
Kui kivikatust ei jaksa teha ja päris profiilplekki ka ei taha, siis on variant teha kivipuistega profiilplekist katus, selle eluiga on ka pikem, 60—100 aastat. Lisaks sellele, et materjal on kerge ja värvivalik suur, ei ole selle materjaliga kaetud katused tugeva vihma korral kuigi mürarohked. Oluliseks puuduseks on aga küllalt kallis hind.
Valtsplekk-katuse eluiga on sőltuvalt materjali kvaliteedist 30—100 aastat. Selle eeliseks on samuti väike kaal, suur värvivalik, ja kvaliteetse materjali korral pakub see head kaitset ilmastikuolude vastu. Puuduseks aga võib lugeda kallist paigaldust.
Kivikatus peab materjalist olenevalt vastu 60—100 aastat, sobides pea igale majale. Kivikatuse puhul kasutatakse kas betoonkivi või keraamilist katusekivi, viimane on praktiliselt hooldusvaba kivi. Kivikatuse eeliseks on ka hea heliisolatsioon. Puudustena saab aga välja tuua kallist paigaldust ja materjali suurt kaalu.
Bituumensindelkatus peab ajale ja ilmale vastu 30—100 aastat, tema eeliseks on kergus, elastsus, suur värvivalik, hea müraisolatsioon, seda on lihtne remontida, kuid puuduseks see, et koos puitplaadiga, mis sindli alla läheb, tuleb katusematerjal ja paigaldus üpris kallis.
Asbestivaba eterniitkatus kestab 60—80 aastat. Eterniit on olnud levinuim katusekattematerjal aastakümneid, nüüdsel ajal eelistatakse selle asbestivaba versiooni, kuna tegu on tervisele ohutu materjaliga. Eterniiti on lihtne paigldada, see on odav, sobides paljude majatüüpidega, omades head müraisolatsiooni, ent puuduste hulka võib lugeda suurt kaalu ja seda, et iga katusekonstruktsiooni korral ei õnnestu seda kasutada.
Lainelisest bituumenplaadist katus peab vastu 15—30 aastat, suureks eeliseks saab pidada odavust (nii materjali kui ka paigalduse puhul), seda saab paigaldada otse vanale katusele ja see on kerge, kuid suureks puuduseks tuleb pidada vastuvõtlikkust päikesekiirgusele, mille käes kaotab see materjal kiiresti oma värvi ja muutub hapraks.
Katus ei ole aga ainult materjal, mis kõige rohkem välja paistab. Katusetööd on komplekssed ning hoonele sobiva ja ilusa katuse saamiseks tuleb lasta see teema omale üksipulgi selgeks teha, siinkohal pole ükski küsimus oma arhitektile, ehitajale ega katusemeistrile rumal.
LOE LISAKS:
