Ahjukütte eelised ja puudused teiste küttelahenduste ees
Ahju kütmine on meie majapidamistes kõige vanemaid ja ka loomulikumaid kütmisviise ning kindel valik soojasaamiseks ja -hoidmiseks. Ahikütet iseloomustabki lihtsus, praktilisus ja pikad traditsioonid. See ei sõltu elektrikatkestustest, tormidest ega muudest häiretest. Kütteliike on lisandunud, kuid ahjuküte on jäänud. Vaatleme lähemalt, millised on ahjukütte eelised teiste kütmisviiside ees ja kas tegu on ikkagi kõige loodustsäästvama lahendusega.
Maja küttelahenduse paika panemisel tasub mõelda ka ahju ehitamisele. Korralikku soojustsalvestavat ahju on lihtne ja teiste küttelahendustega võrreldes odav ehitada. Lisaks sellele sobitub ahi hästi interjööri. Ahjuküte kütmislahendusena on Eesti geograafilist asukohta arvestades ka endastmõistetav ja kättesaadav valik, sest puitu meil on.
Poliitikast ja muudest piirangutest sõltumatu küttelahendus
Kui arvestada seda, et puit on kohalik ja taastuv loodusvara (ligi pool Eesti maismaast on kaetud metsaga), siis on ahjuküte keskkonda väärtustav küttelahendus. Inimene, kes soovib kodule sooja loomisel olla sõltumatu muude energiaallikate kättesaadavuse piirangutest, valib kindlasti ahjukütte.
Ahjukütmise juures on suure tähtsusega ka elava tule maagia ja soojuskuma, mis lisab koju hubasust. Ahi sobib majapidamisse ka lisasoojusallikana külmemal ajal, kui põhiküte ei vea välja.
Inimese tervisele ei kujuta maja kütmine ahjuga suurt ohtu. Maja kütmisel puudega puutub inimene kokku väheses koguses süsinikdioksiidiga, mis on umbes sama suur hulk süsinikdioksiidi, nagu tekib puu pehkimisel. Kui arvestada sellega, et puudega kütmisel korstnast väljuv suits pole kõige loodusthoidvam, siis võiks mõelda muidugi muudele lahendustele. Samas on ahjuga kütmine meil pikk traditsioon, nii et enamik inimesi üldse ei mõtlegi sellele, et ahjukütmine saastab siiski ka õhku. Siinkohal annab üht-teist ära teha sobiva küttepuu valikuga, ka sellega, et ahjusid korras hoitakse ja korstnaid regulaarseid hooldatakse.
Kuiv küttepuu aitab ahjul sind kaua teenida
Küttepuuks sobivad kuivad puud, sest kuiva puu kütteväärtus on oluliselt kõrgem - märja puu kütmisel läheb kaotsi 2/3 soojusest korstnasse. Kuivad küttepuud süttivad kergelt ja kiirelt, põlevad puhtalt ja loovutavad puus leiduva soojusenergia hea kasuteguriga küttekoldele.
Eriti hea oleks, kui saaks kasutada aasta aega kuivanud puud. Varakevadel maha võetud ja lõhutud puud võivad olla sügisel juba kütmiskõlblikud, sest enamasti nad kuivavad suve jooksul ära, kui on kasutatud õiget riidatehnikat. Küttepuude varumisel tuleb arvestada ka sellega, et eri liiki puud kuivavad erinevalt, näiteks kask kuivab aeglasemalt kui lepp.
Küttepuud kuivavad paremini, kui õhk saab liikuda läbi puuriida. Ladudes tooreid puid riita, tuleb riitade alla panna aluspuud, et puud ei oleks otse maapinnal. Riidad ei tohi puutuda üksteise vastu, vaid nende vahele tuleb hallituse vältimiseks jätta piisav varu. Hea oleks, kui riidad saab laduda kuuri, kus seinad ja katus hoiavad eemal vihma ja lume, ent mille seinad on piisavalt tuult läbi laskvad, et riidad saaksid kuivada.
Erinevad puuliigid annavad ka sooja erinevalt. Sellisel juhul räägitakse puu kütteväärtusest. See on soojuse hulk, mis eraldub puu põlemisel. Millise puuga kütta - see teema kütab kirgi, kuid puud ei ole ühesuguse kütteväärtusega. Kõige suurema kütteväärtusega puu on kaks, meie turul populaarne puu lepp on alles viiendal kohal, aga lepa eeliseks on see, et ta ei tahma. Kütteväärtuselt jagunevad puud:
- kask 1700 kWh/rm
- mänd 1360 kWh/rm
- haab 1330 kWh/rm
- kuusk 1320 kWh/rm
- lepp 1230 kWh/rm
Ahju kütmise emotsioon
Ahjukütte valivad ilmselt suurema tõenäosusega inimesed, kes ise kasvanud ahjuküttega majas. Vaatamata sellele, et nad teavad puude ladumise ja tuppa toomise kohustust, tuha väljaviimise vajadust jms, räägib nende jaoks ahjukütte kasuks emotsioon ja mõnus tunne, mis saadakse puudesüütamise rituaalist või tulesooja paistel pikutamisest. Seda ei paku ükski teine küttelahendus. Nagu ka tervislikku karastavat aspekti, mis tuleneb sellest, et ahjuküttel maja jahtub järgmiseks kütmiseks piisavalt maha, et temperatuuri kõikumine ise juba karastab sellise maja elanikke.
LOE LISAKS:
