Liigniiskus — maja biokahjustuste peasüüdlane
Biokahjustuse tekkeks on vaja nelja teguri olemasolu ja asjaolude kokkulangemist: toitu, hapnikku, sobivat temperatuuri, niiskustaset. Biokahjustuse põhjustavad seened, vetikad, samblikud, bakterid, putukad, nad vajavad oma elutegevuseks vett, mida nad saavad õhust või materjalidest, mis on nende vahetus ümbruses. Iga bioloogilise organismi veetarvidus erinev ja nii võib biokahjustusi märgata ka suhteliselt kuivas materjalis.
Kuidas tunda ära, kas majas on liiga niiske
Kõige klassikalisem probleemide allikas on vanade hoonete uuesti kasutusele võtmine või ümberehitamine selliselt, et muudetakse järsult nii sise- kui ka välistingimusi (näiteks pannakse ette uued tihedad aknad või tehakse juurdeehitus). Sellisel moel lukustatakse maja hingamisringlus ja tekitatakse nn niiskuskotid.
Liigsele niiskusele viitavad läppunud või kopitanud hais majas, erinevat värvi plekid ja laigud seintel-lagedel, halvasti kinni käivad uksed-aknad, üles pundunud või kõmmeldunud põrandad, laed ja seinad, tilgad ja niiskuseudu aknaklaasil, keldripõrandal olev püsiv pinnasevesi.
Niiskuskahjustuse tekke põhjused
Seened on kõige aktiivsemad biokahjustajad. Õhkkuiva puidu normaalseks niiskuseks loetakse Eesti standardi järgi alla 20%. Seenkahjustused hakkavad puidus aga tekkima juba üle 25%-lise niiskuse korral. Seenkahjustustega võitlemine on keeruline protsess, kuna seened kohanevad igasuguste tingimustega väga kergesti ning neid leidub peaaegu igal pool, kus on orgaanilist ainet, aga eriti puitmajades.
Niiskuskahjustuse tekkekohad on ka potentsiaalsed seente asukohad. Seega tuleb tähele panna, kust niiskus majja pääseb. Märgata tasuks järgmisi võimalusi:
1. katuselt tilkuv kondensvesi, mis teeb märjaks pööningu vahelae konstruktsioonid
2. katusekivid, -plaadid, muud elemendid on halvasti kinnitatud, nii et nende vahele tuisanud lumi hakkab sulades majja tilkuma
3. liiga lühikesed katuseräästad, mis ei kaitse majaseinu vihmavee eest ja/või ei juhi vihmaveerennid vett maja vundamendist eemale
5. akna kohal ja all ei ole aknaplekke
6. veetorud lekivad või on hoonealune pind muul põhjusel märg
8. uue põranda tegemisel on jäetud vana jäänused selle alla
9. liiga madala tuulutusruumiga põrandad, mille alla on rotid, hiired ja putukad teinud kuhjasid, mis takistavad loomulikku õhuringlust
10. vundamendi ebapiisav hüdroisolatsioon või pinnasekalle
11. lillepeenrad ja põõsad kohe vundamendi vastas, ronitaimed maja seintel ja katusel, suured vanad puud maja lähedal
Seenkahjustuse määramisel on oluline eristada majavammi teistest majaseentest. Ta on oma tööd salamisi tegev seen, kelle tehtud kahjude ulatus on sageli näha liiga hilja, olles kahjustanud selleks ajaks kõiki maja konstruktsioone ja isolatsiooni. Mis seenega täpselt tegu, selle teevad kindlaks ehituse ja seenkahjustuse spetsialistid. Seenkahjustust on võimalik likvideerida, aga selleks tuleb esmalt likvideerida niiskuse allikas.
Allikad: Muinsuskaitseamet, käsiraamat "Vana maja renoveerimine"
LOE LISAKS:
Haige maja sündroom. Hallitusseen tuleb majast välja ajada
Millele viitavad “higistavad” aknad ja mida nendega ette võtta?
