Hallitus on kodu suurim vaenlane — kuidas ennetada, tuvastada ja tõrjuda?

Mustad laigud kodu seintel, põrandaliistudel, laes ja mujal ei pruugi sugugi olla pori, tahm või määrdumisplekk, vaid võivad hoopiski osutuda hallitusseente kolooniateks. Selle, kas tegu on hallitusseentega, saab kindlaks määrata mükoloog laboratoorse analüüsi käigus. Kuidas probleem tuvastada ning parimal juhul seda üldse ennetada?

Hallitusseened võivad põhjustada allergiat ja nn haige maja sündroomi, millele on iseloomulik limaskestade ärritus, valu kurgus, köha, hingeldamine, üldine väsimus, peapööritus, naha ärritusnähud ning raskematel juhtudel immuunsüsteemi talitluse häired. Mükoloog-ekspert Anna Baklan ütleb, et hallitusseened suudavad kasvu ajal toota erinevaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja sekundaarseid laguprodukte (ehk mükotoksiine). Kokkupuutel nendega võivad tekkida ärritused ja allergia. Samuti võivad seeneeosed, seeneniidistiku fragmendid põhjustada hingamisteede ärritust.

Mõned hallitusseened moodustuvad teiste seente ja bakterite vastaseid aromaatseid, kergesti lenduvaid aineid, mis võivad ka inimestel, kes ei ole allergilised, põhjustada gripilaadseid sümptomeid.

Paharet tuleb tuvastada

„Analüüsida on võimalik nii kahjustatud materjale kui ka teostada õhuanalüüs. Selleks kasutatakse õhuanalüsaatorit, mis võimaldab õhku pumbata läbi eelnevalt seadistatud õhukogustele. Laboris määratakse seeneliik, selle ohtlikkus inimesele ja antakse esmased juhised kahjustuse likvideerimiseks. Saadud tulemustega saab pöörduda juba tõrjefirma poole, kes tegeleb kahjustuse likvideerimisega. Tuleb meeles pidada, et isegi kuivanud ja surnud hallitusseened võivad põhjustada tervisekahjustusi, seetõttu igal juhul tuleb mustad laigud eemaldada,“ seletab mükoloog-ekspert Anna Baklan.

Inimesed, kes elavad või töötavad ehitistes, kus hallitusseente kontsentratsioon on suur, muutuvad aja jooksul nende suhtes tundlikuks. On teada, et inimesed, kelle kodus leidub palju hallitusseeni, reageerivad teistest kiiremini ja ägedamalt uuel kokkupuutel hallituseentega, olgu see siis ümbritsevas välisõhus või ruumiõhus töökohal.

Lisaks haigustele, rikuvad hallitusseened ka viimistlust ja kahjustavad materjalid nagu paber, nahk, riided ja tselluloosi sisaldavaid materjale. Samuti vähendavad hallitusseened puidu poorsust — hallitanud puit niiskub kiiremini ja suureneb oht, et puit nakatatakse puitu lagundavate seente poolt, mis omakorda soodustavad puidu mädanemist.

Kodu ei tohi olla nagu allveelaev

Enamik tänapäeva kodusid on õhutihedad nagu allveelaevad. Vanades korterites on küll ette võetud põhjalik remont ning kodu tehtud sooja- ja tuulepidav, kuid pole arvestatud, et õhk peab siiski ringlema/vahetuma. Kui kodus on ebapiisav või puudulik ventilatsioon, siis võib see olla soodne kasvukeskkond majaseentele ja bakteritele.

Katsed on näidanud, et niiskust saanud kipsplaati eelistavad hallitusseened kasvukeskkonnana kõige rohkem. „Seetõttu ei tohi kasutada kipsplaati niisketes ruumides nagu vannituba, kelder ning ka aknapõskede viimistluseks,“ rõhutab mükoloog. Oma roll võib olla ka penoplastist soojustuskihil. Betoon ise on küll hingav materjal, aga kui see õhutihedalt kinni katta või mitte lasta korralik kuivada, siis ei tea, millised mõjud võivad sellega kaasneda.

Enne kui hallitusega võitlusse asuda, tuleks esmalt kindlaks teha liigniiskuse allikas. Ehk siis teha vajadusel korda katus, lekkivad veetorud, rajada toimiv ventilatsioon. Eriti magusad pinnased hallitusseente arenguks on näiteks katuse läbijooksukohad, torustikulekked, vannitoa seinaplaatide vuugikohad, ülekastetud lillemuld, ehitusel niiskunud puit jms. Külmasildadest on parimad paigad hallitusseente kodunemiseks aknaraamid, aknapõsed, aknalauad. Tundub küll, et akna juures peaks olema õhuvahetus. Aga kui ette on pandud pakettaken ja seda õhutuseks üldse lahti ei tehta või puudub mikrotuulutus, siis ei toimu tegelikult ka mingit õhuvahetust. Akna pinnale lihtsalt kondenseerub niiskus veepiiskade näol, nendib mükoloog.

Materjalikasutus ja ehitustööde kvaliteet

Majaseente seas aktiivselt puitu lagundavad seened ja hallitusseened kuuluvad tegelikult üldisesse seeneriiki, niisamuti nagu pärmi-, söögi- ja mürgiseenedki. Elutegevuseks vajavad nad orgaanilist toitu, sobivat kasvupinda ja temperatuuri ning niisket keskkonda. Hallitusseened suudavad alustada kasvu, kui suhteline õhuniiskus toas on üle 70 protsendi. Nende kasv intensiivistub eriti, kui õhu niiskusesisaldus ligineb 100 protsendile. Iseenesest tähendab see ka seda, et külmale seinale sooja õhu kondenseerumisel tekkivast veest piisab, et tekiksid hallitusseente kolooniad.

Maja vanusel pole hallituse tekkimise juures tähtsust, oluline on hoopis materjalikasutus ning ehitustööde kvaliteet. Samuti on määrav see, mitu inimest elavad koos eluruumis — mida rohkem inimesi, seda suurem niiskus tekib. Üheks suuremaks probleemiks peab biokahjustuste tõrjespetsialist Margus Helisalu tõrjefirmast Antivamm Ehitus seda, kui pakettakendega ja puuduliku ventilatsiooniga korterites pestakse pesu ja kuivatatakse seda korteris. Kindel on see, et märjast pesust eraldub korterisse väga palju niiskust. Igal juhul tasub arvestada, et siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal, kui luua neile selleks sobivad tingimused.

Enamik puidukaitsevahendeid ei kaitse hallituse vastu

Need, kes arvavad, et uue maja külge ei hakka ükski biokahjustus (või siis majaseen), eksivad. Hallitusseente kasv puidul põhjustab puidu pinnapealse värvumise, kuid ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele. Hallitusseened rikuvad igatahes siseviimistluse välimust ja kahjustavad kodus olevaid asju nagu paber, nahk, riided ja tselluloosi sisaldavad materjalid. Hallitusseened suudavad kasvada suhteliselt madala õhuniiskuse tingimustes ning kasutada ehitismaterjalidesse imbunud vett.

Hallitusseente eosed levivad kõige rohkem ikka õhu kaudu. Alati on õhus mingi kogus seenestruktuure (eosed, seeneniitide fragmendid), ja selleks on vaja tingimusi, et nad kasvama hakkaks. Piisab eluruumis üksnes ventilatsiooni puudulikkusest ja liigniiskusest ning see annab juba võimaluse hallitusseentele edukalt vohama hakata.

Enamik puidukaitsevahendeid ei ole biotsiidid, vaid on mõeldud puidule dekoratiivse välimuse andmiseks ja selle säilitamiseks. Selleks neid tulebki kasutada. Hallitusseente tõrjeks tuleb aga kasutada seenetõrjevahendit ehk fungitsiidi. Viimase aasta jooksul Eesti turult kadunud mitmed seenetõrjevahendid, mis olid enne laialdaselt kasutuses. „Seetõttu enne seenetõrjevahendi kasutamist tuleb veenduda, et see on registreeritud terviseametis, sest sel puhul vastab vahend ohutusnõuetele. Hetkel vastavad nõuetele seenetõrjevahendid Boracol 10-2Bd ja Boracol Special. Mõlemad vahendid sobivad kasutamiseks sellistes kohtades, kus kahjustuse põhjust ei saa kõrvaldada, st püsivalt niisked pinnad sise- ja välitingimustes, samuti külmasillad siseruumides, nurgad jne, kus tekib kondensvesi,“ ütleb Anna Baklan.

Lihtsalt remont hallitust ei tapa

Sageli ei saada hallitusest jagu ka peale korteri remonti, ikka ja jälle tekib hallitus uuesti. Sageli on põhjuseks kortermajade külmad otsaseinad, soojustamata maja fassaad, halvasti soojustatud akende ümbrused ja muud külmasillad, kus niiskus kondenseerub, ebapiisav või valesti paigaldatud ventilatsioon.

Enne tõrjet tuleb tellida laboratoorne analüüs, seejärel kindlasti põhjused kõrvaldada, seinad, aknaümbrused korralikult soojustada, tagada piisav ventilatsioon. Seejärel kasutada sobivat seenetõrjevahendit. Silmas tuleb pidada, et seenetõrjevahend peab olema pikaajalise järelmõjuga, sest kord juba niiskunud kivisein kuivab välja minimaalselt 6 kuud kuni 1 aasta. Iga objekt on täiesti erinev ja ainulaadne ja iga hallituse juhtumile on vaja läheneda erinevalt.
Kuid üks on kindel — alati on vaja otsida üles hallitusseente tekkepõhjused ja selgitada koduomanikule üksikasjalikult, mida on vaja teha selleks, et ebameeldivast külalisest vabaneda, ütleb Margus Helisalu.

Allikas: ehitusruudus.ee arhiiv