Maasoojuspump on vaieldamatult üks tõhusamaid küttelahendusi — kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota isegi kuni 5 kWh soojusenergiat. Maasoojuspumba paigaldamisel vähenevad küttekulud kuni 80%. Kas meil õnnestub see efekt ka saavutada?

„Jah, viimased aastad on olnud talved soojemad. Ehitaja ja projekteerija peavad siiski lähtuma kehtivatest normatiividest. Lähenemine saab olla ainult teaduspõhine, mitte arvamuspõhine. Senised arvamused Eesti kliima muutmisest troopikaks ei ole tõsiselt võetavad,“ on Movek Grupi juhataja Heino Uussaar veendunud.

Soojuspump dimensioonitakse tavaliselt 80-90% soojuskoormusest. Erineva võimsusega seadmete hinnavahed on väga väikesed — seega väiksem seade ei anna olulist edu tasuvusajas. Heino Uussaare sõnul tasub soojuspump end ära igas elamus olenemata suurusest. „Suuremates elamutes polegi alternatiivi, sest muidu kasvavad küttekulud väga suureks. Väiksemates elamutes on alati heaks lahendusvariandiks õhk-vesi seade. Väikestel kruntidel on lahenduseks kas spiraalkollektorid või energiapuurkaevud,“ lisab ta.

Täna peab ehitamisel lähtuma mõne aasta pärast kehtima hakkavatest normidest, kus piirete soojusjuhtivus peab jääma alla 0,1W/m2K ning peame hakkama ehitama liginullenergiahooneid. Sellest lähtuvalt tuleks mõelda ka efektiivsetele küttelahendustele.

„Tasuvusarvutustes peab alati arvestama ka nn emotsiooni koefitsiendiga. Muidu ei tasuks eramut üldse ehitada, sest ainuüksi krundi hinna eest võib kümme aastat korterit üürida,“ ütleb Heino Uussaar.

Praegu ehitatavate elamute reaalne eluiga on kindlasti üle 50 aasta. Väga oluline on ka olemasolev elamufond renoveerida tasemele, mis oleks kooskõlas tänapäevase energiakulu tasemega. Energiasäästu investeerimist ei saa Heino Uussaare sõnul vaadelda ühe elamu ja pere seisukohalt, vaid riikliku programmina, sest iga protsent energiasäästu annab riigile väga suurt kokkuhoidu.

Keskkonnale ohutumad gaasid

Soojuspumpade tehnoloogia areng on pidev — sõlmede üha suurem automatiseerimine, täpsem energiakasutuse juhtimine. Heino Uussaare sõnul on kompressioonitehnoloogias arengud aeglasemad, sest protsessid enne uute lahenduste kasutusele võtuks on pikaajalised.
„Soojuspumba ressursiks loetakse 100 000 töötundi ehk umbes 25 aastat. Meie paigaldatud vanim seade saab mais 26 aastaseks. See on pikk aeg nii juhtimise kui kompressoritüüpide ja kasutatavate külmaagensside muutumiseks. Perspektiivis on muutused ette kirjutatud üldiste kliimamõjutamise alaste riiklike kohustustega. Soojuspumba alal puudutab see nimelt kasutatavaid külmaagensse, milles suure tõenäosusega hakkavad kümnekonna aasta pärast domineerima süsihappegaas ja propaan kui keskkonnale kõige ohutumad gaasid,“ seletab Heino Uussaar. Tema arvates peaks Eestis just valdade energiaarengu kavades olema soojuspumbalahendused nii tsentraalsetes kui ka lokaalsetes lahendustes. See välistaks suuri trassikadusid, kus praegu võib poolekilomeetrise trassi otsas olla üks hoone. Trassikulud jaotatakse aga kogu süsteemile.

Mida niiskem pinnas, seda vähem torusid

Maasoojus koondab nelja erinevat liiki energiaallikat: maapind (maakollektor), energiakaev, veekogu ja soojuspuurauk. Eestis on levinuim lahendus maakollektor (horisontaalne paigaldus), kus maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil, milles ringleb külmakindel vedelik.

Hea on teada, et 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit ja 3,6 m² vaba maapinda. Maasoojuspumba eluiga on keskmiselt 20–30 aastat, kollektortorudel maa sees kuni 100 aastat.
Horisontaalse maakollektori torustiku soojusvõtt oleneb suuresti pinnaseliigist ja selle omadustest ning on piirides 20-100 W/m². Eelistatud pinnas maakollektori torustikule on niiske pinnas (80-100 W/m²). Mida niiskem on pinnas seda lühem on maakollektori torustik. Vastanduvad kuiv (20 W/m²) ja märg (40 W/m²) liivapinnas ning märg kivipinnas (60 W/m²).

Maakütte süsteemi hinnapakkumiseks on esmalt vaja teada köetava pinna suurust, tarbitava sooja vee kogust, hinnangulist maja soojapidavust, akende arvu ja asukohta (kuna temperatuuri kõikumised Eesti erinevates osades kuni 5 ºC). Keskmise uusehitise puhul on 200 m² maja projekti maksumus suurusjärgus 9000 — 14 000 eurot.

Eeltööd maasoojuspumba paigaldamiseks

• Soojuspumbaga ühendatavad torustikud peavad olema toodud soojuspumbast 1 m kaugusele.
• Küttesüsteemi magistraalid peavad olema kokku viidud ja lõppema keerme või kraaniga.
• Külma ning soojavee magistraalid peavad olema kokku viidud ning lõppema keerme või kraaniga soojuspumbast ühe meetri kaugusel.
• Põranda- või radiaatorküte peab olema täidetud (või täidetakse soojuspumba käivitamisel küttesüsteemi ehitaja poolt).
• Soojuspumba jaoks mõeldud ruum peab olema soojustatud ja viimistletud.
• Välisanduri jaoks peab olema elamu põhjapoolsest küljest toodud kahesooneline kaabel 2*0,75 või CAT5.
• Elektriühenduse tegemiseks peab olema toodud soojuspumba taha 1,5m kõrgusele elektrikaabel 2m 5*2,5 vask.
• Elektrikilbis peab olema soojuspumba jaoks automaatkaitse.
• Veemõõdusõlm peab olema paigaldatud.
• Õhk-vesi soojuspumba puhul peab olema majast 60 cm kaugusele ehitatud alus välismooduli jaoks ja seadme juures kaks ava 50mm kokkulepitud kohas.
• Avade puurimise võib korraldada seadme paigaldaja.
• Väliskontuuri jaoks peab olema jäetud avad vundamenti.
• Vajadusel võib avade puurimist korraldada väliskontuuri paigaldaja tellija kulul.
• Põranda- või radiaatorküte peab olema täidetud (või täidetakse soojuspumba käivitamisel põranda-või radiaatorkütte ehitaja poolt).
• Enne pinnasekollektori paigaldust peab pinnasekollektori alune pind olema puhastatud suurest prahist ja krundi pind peaks olema tasandatud.
• Pinnasekollektori teostusjoonisel märgitakse ära torustiku laotus viirutatud alana ja väliskontuuri kaugus krundi piiridest ja hoonetest. Juhul kui pinnasekollektori paigaldusel tekib vajadus liivapadja järgi, siis töövõtja võib seda organiseerida tellija kulul.
• Soojuspump sisaldab kompressorit, mille tööhääl on seda suurem mida võimsam on soojuspump kuid ei ületa kunagi 1 m kaugusel soojuspumbast 55dB.
• Täiendavalt võiks kasutada tööhääle võimaliku segava mõju elimineerimiseks järgmisi lahendusi: soojuspumbaruumil kasutada helikindlat tihenditega ust; ventilatsioonitorustike avad, mis viiakse läbi soojuspumbaruumi peab varustama summutitega; esimese korruse põranda valul võiks võimalusel soojuspumbaruumi põranda valada muust põrandast lahus paigaldades ruumi piiridele 10 mm vahtpolüstürooli ribad; juhul kui soojuspumbaruum asub magamistoa kõrval võiks kasutada magamistoapoolses seinas heliisolatsiooni plaati.

Allikad: Movek Grupp, maaküte.ee

LOE LISAKS: