Fassaadikattematerjale on palju, kuid eramaja puhul on levinumad lahendused puitvooder, plastvooder, krohvipinnad ja erinevad müürikivid. Loomulikult on levinud ka nende kombinatsioonid, mis aitavad fassaade arhitektuurselt rikastada ja maja väljanägemist tervikuna oluliselt huvitavamaks teha. Lisaks on olemas mitmeid erinevad fassaadikattelahendusi, kus kaetakse välispinnad erinevate fassaadiplaatidega, plekkprofiili, klaasi või betoonpindadega.

Et üha enam seatakse krundile väljastatud tehniliste tingimustega fassaadi väljanägemisele kindlad nõuded, siis paraku väga ekstravagantseid meetodeid ei saa majaehitaja alati kasutada, kuid värvide ja pinnakatetega saab enamjaolt luua väga huvitavaid ja unikaalseid lahendusi.

Millist fassaadi valida?

Nagu iga ehitis vajab teatud aja pärast hooldamist ja remonti, vajavad seda ka pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes olevad fassaadid.
Üks lähenemine fassaadimaterjali valikule on just see, kui töömahukas ja kulukas on fassaadikatte hilisem parandamine või uuendamine.

Vaatame lähemalt levinumate fassaadide näiteid:

Puitvooder

Puitvooder annab majale kauni ja naturaalse ilme, lisaks on puit hingav ning inim- ja loodussõbralik materjal. Ka puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudade parandamine on enamjaolt lihtne ja küllaltki taskukohane. Samas peaks hooldustöödega arvestama u. iga 10-12 aasta tagant, mis pikendab puitfassaadi eluiga. Õige hooldamise juures saab ära hoida suuremad ilmastikust tekkinud kahjustused ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea (50-100 aasta) jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse täiendavalt fassaade soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks.

Plastikvooder

Plastikvoodri suurimaks eeliseks puitvoodri ees on küllaltki soodne hind. Samuti on materjal vastupidav niiskusele ja hallitusele. Paljud plastmaterjalid on puidust ka oluliselt tulekindlamad ja lihtsamini hooldatavad. Miinuseks võiks tuua aga nende esteetilise poole — kuigi puitu suudetakse tänapäeval üsna edukalt jäljendada, siis plastvoodriga on üsna keeruline saavutada nii sooja ja naturaalset ilmet, kui seda võimaldab naturaalne puit.

Krohvitud fassaadid

Krohvitud pinnad (ennekõike õhekrohviga pinnad) kipuvad esialgset head väljanägemist kaotama juba u. 6-7 aasta pärast (sageli ka varem). Juba esimeste aastate möödudes võib märgata määrdumisjälgi ja nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist.

Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll umbes 50 aastat, kuid praktikas ei õnnestu enamasti seda saavutada ja tavaliselt ootab õhekrohvisüsteemi suurem remont hiljemalt 20-25 aasta pärast.

Miks krohvisüsteemide puhul praod nii kergesti kipuvad tulema? Põhjus tundub olema peamiselt selles, et ei järgita täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning ka lühike garantiiaeg (enamasti 2 aastat) ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui lepingusse sisse kirjutada pikem garantiiaeg (näiteks 5 või 10 aastat), siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Müürikividest fassaadid

Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel mõnevõrra pindasid puhastama. Müürikividest fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist rohkem ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus.

Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid (mingi müüriosa lammutamist ja uuesti ladumist). Parandustööd aga eriti keraamiliste telliste puhul võivad olla probleemsed, sest erinevad partiid on mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning ka fassaadi üldilme rikkuda.

Allikad: manonamai.lt, majaehitaja.ee

LOE LISAKS:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena