Mõnikord võib põranda kahjustumise tõttu õhem või mõranenud põrandalaud või lahtine parketiplokk vajada uuesti paigaldamist või koguni asendamist. Põranda kahjustumise peamisteks põhjusteks on niiskus, kulumine või jäikuse puudumine.
Parkettpõranda lihvimine nõuab lihvijalt oskusi märgata detaile. Kuna parketiplokid ja -muster võivad olla erisuunalised, pakub parketi lihvimine erinevalt puitpõrandast suuremaid väljakutseid.

Parkettpõranda viimistluses on võimalik kasutada vesialuselisi või lahusti baasil lakke ning erinevates toonides õlivaha ja õli.
Laudparketi pealmine kiht võib ulatuda 2,5 - 6 mm. See on miinimum, mille puhul võib lihvimise puhul rääkida laudparketist. Selline paksus võimaldab läbi viia konkreetse arvu lihvimisi laudparketi eluea jooksul.
Oluline on lihvida üksnes pealmisi kihte, et säiliks võimalikult ilus puidumuster. Kui põrand on väga halvas seisus ei pruugi üksnes lihvimine põrandat päästa.

„Kui põrand on kaetud lakiga, siis kulunud kohti, milleks on enamasti käigurajad, toolide laudade alused, parandada ei saa. Kui on kaetud õlivahaga, siis on võimalus teostada renoveerivat õlivahatust. Näiteks kantakse käiguradadele uus värvitu õlivaha kiht rulliga, vajadusel võib ka mitu kihti kanda. Siiski tuleks oma põrandat jälgida ja võimalusel mitte lasta antud olukorral tekkida,“ räägib Lihvimeister OÜ tegevjuht Ivo Vahkal.

Mitu lihvimiskorda saab ühe puitpõranda elukaare jooksul teha? Ivo Vahkal üleb, et täispuitpõrandatel pole selleks piiranguid. Teiste põrandate puhul, näiteks liistparkett, 3-4 korda. See sõltub, kui sirge on põrand, sest kõrgematest kohtadest lihvib trummelihvija rohkem ja nii võib spoon välja tulla. Erandkorras muidugi ka rohkem. Lihvida saab kõiki puiduliike, ka eksootilisest puidust põrandaid.

Milliseid vigu tehakse? „Enamasti renditakse ketaslihvija ehk virbel ja eeldatakse, et sellega saab kogu põranda kuni lõpulihvini tehtud. Ilusa põranda valmimiseks kasutavad professionaalid aga olenevalt põrandast 4-5 erinevat masinat. Seega - igal etapil kasutatakse vastavat masinat, mida peab oskama ka käsitseda. Väga levinud viga on seotud õlitamisega. Põranda õlitamisega saadakse küll hakkama, aga unustatakse, et peale õlitamist tuleb üleliigne õli põrandalt kokku koguda. Tagajärg on see, et põrand jääb laiguline ja üleliigne õli ei kuivagi ära. Koheselt reageerides on võimalik olukorda päästa,“ seletab spetsialist.

Millal on õige aeg lihvimiseks? „Kui põranda kaitsekihti kulub, muutub puidu pind avatuks sellistele kahjustustele nagu pori, mustus ja erinevad vedelikud. See kõik kahjustab puidu struktuuri. Üldjuhul on need lihvimise teel eemaldatavad, aga mitte alati. Lihvimise tööd ei ole mõistlik lükata ebamõistlikult kaugele, sest mida sügavamale puidustruktuuri mustus imbub, seda raskem või isegi võimatu on seda sealt maha lihvida,“ ütleb Ivo Vahkal.

Kuidas väärtuslikku puitpõrandat renoveerida, seda loe siit.