Koduste elektriohtude märkamiseks ei pea olema spetsialist. Enamiku ohuolukordade likvideerimine on jõukohane ka elektriku hariduseta inimesele. Järgmised 9 levinuimat viga on hea alguspunkt oma kodu ohutumaks muutmisel.

1. Siseruumi elektriseadmed niisketes oludes
Elekter ja vesi ei ole sõbrad. Just seetõttu tuleb nii vannitoas kui ka õues kasutada niiskuskindlaid elektriseadmeid ja -tarvikuid, mis on maandatud ning varustatud rikkevoolukaitsmega. Hinnalt on need kallimad kui kuivadesse ruumidesse mõeldud seadmed, kuid niisketes tingimustes on nende kasutusaeg kindlasti pikem. Kuivadesse ruumidesse mõeldud tehnika rikneb niiskusega kokku puutudes kiiresti, tekivad lühised ning ka elektrilöögi oht.
Vannitoas tuleb jälgida, et elektriseadmed ei puutuks kokku veega, kütteperioodil on suur ohuallikas avatud kütteseadmed, näiteks soojapuhurid. Nii vannitoas kui köögis on vaja käed alati kuivatada, enne kui kasutada niisketesse tingimustesse mittesobivaid elektriseadmeid.

2. Katkise isolatsiooniga elektrijuhtmed
Kõiki elektriseadmete juhtmeid ja pikendusjuhtmeid tuleb regulaarselt kontrollida. Ohu märgid on rebenenud isolatsioon, muljumised, ebatasasused isolatsioonis ja põletusjäljed. Tavaliselt haaratakse siis kleeplindi järele, kuid tegelikult pole see ohutu. Vigastatud isolatsiooniga juhtme parandamine ei paranda juhtme elektri juhtivusomadusi.

Paksu teibi või isoleerpaela kuhja all on vigastatud juhtme ühendus kehv ning juhtme kasutamisel tekib ülekuumenemine. Eriti ohtlik on asi siis, kui vigastatud koht juhtmes on isoleeritud süttiva materjaliga, nagu paberteip.
Ühtlasi ei tohi elektrijuhtmeid peita vaiba alla. Esiteks suurendab see juhtme muljumise või isolatsiooni rebenemise ohtu, teiseks ei ole nõnda võimalik ohu märke õigeaegselt tähele panna, kolmandaks suureneb seeläbi ka juhtme ülekuumenemise risk.

3. Liiga suur koormus pikendusjuhtmetel
Kui pistikupesasid napib, on abimeheks pikendusjuhe. Sageli on neid ühe pistikupesa taha ühendatud koguni kolm või neli. Pikendusjuhtmeid võib muretult kasutada lambi või teleri toiteks. Küll aga tekib arvestatav oht, kui pikendusjuhtme taha panna võimsaid elektriseadmeid või ühendada omavahel mitu pikendusjuhet. Ohtlik on just nn pudelikael, mis tekib enamasti seinakontaktis või pikendusjuhtmete ühenduskohtades. Levinud ülekoormamise märk peamiselt vanade elektrisüsteemide puhul on pistikupesade põlenud augud.

4. Vanad pikendusjuhtmed
Enamikus kodudes on endiselt veel kasutusel nõukogude ajast pärit pikendusjuhtmed või seinakontaktiga ühendatavad nn vargapesad. Neid võib kasutada ainult madala koormusega seadmete puhul, nagu laualamp, raadio või äratuskell. Kohvimasina või veekeetja ühendamiseks elektrivõrku need ei sobi, sest nende läbilaskevõime ei ole enamasti kuigi suur ning tekib ülekoormuse ja ülekuumenemise oht.
Vanemate majade puhul on probleemiks ka amortiseerunud elektrisüsteemid, millega ei kannata üheaegselt kasutada mitut võimsamat seadet, nagu veekeetja, elektripliit, pesumasin, elektrikeris või mõni elektritööriist. Parimal juhul tähendab see tüütut korkide väljalöömist, kuid halvimal võib kaasa tuua põlengu elektrikilbis.
Lahenduseks saab siin olla vaid uue nõuetekohase toiteliini ehitamine. Need tööd tuleb tellida professionaalidelt.

5. Liiga tugevad lambipirnid valgustites
Lambipirni valimisel tuleb jälgida valgustile märgitud maksimaalset lubatud võimsuse ehk vattide hulka (näiteks 40 W, 60 W, 100 W). Valima peab elektripirni, mis on võrdne või väiksem tootja soovituslikust võimsusest. Võimsus on alati kirjas nii pirnil kui selle pakendil. Liiga tugev lambipirn võib kahjustada valgusti juhtmestikku, lambisoklit ja ka valgusti kuplit.
Keeratava sokli korral tuleb elektripirn soklisse korralikult kinni keerata. Lõtv kinnitus tekitab ülekuumenemisi ja rikub lõpuks sokli.

6. Katteta pistikupesad, logisevad lülitid
Katmata seinakontaktid kujutavad suurimat ohtu väikelastele, kuid võivad olla ohtlikud ka täiskasvanutele. Näiteks pimedas toas lülitit otsides ja mööda seina kombates võib näpp sattuda pistikupessa ning sellel võivad olla kurvad tagajärjed.
Veelgi ohtlikumad on seinast väljaturritavad juhtmed, mis pole ühendatud pistikupesa või lülitiga. Selliste juhtmete otsad tuleb kindlasti isoleerida ning katta avaus seinas. Elektriohtu kujutavad veel igasugused logisevad pesad ja lülitid, mis ei ole seina küljes korrektselt kinni. Seda seetõttu, et pesa või lüliti kasutamisel liigub ka elektrijuhe, mis võib saada vigastatud või tulla ühendusest lahti.
Lüliteid ja pesasid tuleb regulaarselt kontrollida ning vajadusel uute vastu välja vahetada.

7. Elektrisüsteemi puudulik maandus
Selle vea tuvastamine ja likvideerimine eeldab professionaali abi, kuid elektriohutuse tagamise seisukohalt on see ääretult oluline. Elektriseadmed on turvalised kasutada, kui neil on olemas korralik maandus ehk ühendus maaga.

Varasematel aastakümnetel maandati majade ja korterite elektrisüsteeme tihti torustike kaudu, sest need olid alati maaga ühendatud. Tänapäeval on selline asi täiesti lubamatu. Paljudes majades on torustike uuendamisel kasutatud plastdetaile, mis on vana maaühenduse katkestanud.
Samas on ühendused seadmete ja torustike vahel alles jäetud. Millist ohtu see kujutab? Kui elektriseadme isolatsioon rikneb, tekib olukord, kus seadme korpus satub pinge alla ning läbi ühenduse torustikuga jõuab pinge maja teistesse osadesse.
Rikkis elektriseadme kasutaja ei pruugi probleemi tunnetada, samas kui mõnes teises korteris saab näiteks valamut, vanni või radiaatorit puudutades elektrilöögi. Seda probleemi on võimalik lahendada ainult hoones tervikuna, uuendades elektrisüsteemi ning vahetades torustikku.

8. Elektrijuhtmetele mittevastavad kaitseseadmed
Kui elektrijuhtmestik on vana, kuid soov on ikkagi kasutada kaasaegseid võimsaid elektriseadmeid, kiputakse probleemi nägema vaid kaitseseadmes, näiteks elektrikilbis asuvates kaitsekorkides, mis suurema koormuse korral välja löövad. Naabrist haltuuramees võib küll 10amprise kaitsekorgi vahetada 16amprise vastu ja esmapilgul võibki see probleemid lahendada, kuid elekter on kaval.

Probleemid võivad avalduda hoopis teises kohas, kus seda oodata ei oska. Kui kaitseseade rakendub, ei ole enamasti viga mitte liiga “väikeses” kaitseseadmes, vaid näiteks selles, et majapidamise juhtmestik pole ette nähtud soovitud võimsuse läbilaskmiseks. Elektrivool otsib sel juhul nõrgimat lüli, milleks võib olla pistikupesa, seina sees olev harukarp või kinni sõlmitud juhtmed. Halvimal juhul võib nendes tekkida süttimine.

9. Isetegevus elektrisüsteemis
Eestlased on leidlik rahvas ning seda on näha ka elektriseadmete ja juhtmete parandustööde puhul. Näiteks puuritakse aastakümneid vanade pistikupesade augud suuremaks, et ühendada sinna tänapäevaseid võimsamaid seadmeid. Isetehtud pikendusjuhtmeid leiab väga paljudest majapidamistest. Levinud on juhtmete parandamine kleeplindiga. Kuna elektritöödel tehtud vead võivad üsna kurvalt lõppeda, tuleb tööd alati usaldada asjatundja hoolde. Elukutseline elektrik teab, mida teeb. Tema ei paranda ainult sümptomeid, vaid näeb nende taga ka probleemi.