Rahvusvahelisel puitarhitektuuri ja –inseneeria konverentsil esinenud Texase Austini Ülikooli dotsent ning arhitekt Ulrich Dangel usub, et lähima 10 aasta jooksul saab puidust atraktiivne alternatiiv betoonile ning terasele. “Paratamatult tänu kliimamuutustele tuleb hakata mõtlema ka sellele, milline on iga ehitise ökoloogiline jalajälg, mitte ainult palju see mulle hetkel maksma läheb. Kui hetkel on ehituses rõhku pandud ehitiste endi energiatarbimisele, siis üha rohkem tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, kui palju on kulunud energiat ehitusmaterjalide tootmisele ning milliseid aineid materjalid sisaldavad,” selgitas Dangel.

Kui vaja, siis imab niiskust, kui vaja, siis eraldab niiskust

Tema sõnul räägitakse puidu puhul peamiselt sellest, kuidas puit on keskkonnasõbralik ning taastuv ehitusmaterjal, mille abil on võimalik nii ehitised kui terved linnad muuta süsihappegaasi neelajateks, mitte nende tekitajateks. Vähem aga räägitakse sellest, millist mõju avaldavad puitehitised meie tervisele.
“Umbes 96-98% oma ajast veedame siseruumides. Kuna seni on ehituses rõhku pandu õhukindlusele ehk kuidas hoida kokku maja kütte- ja jahutuskuludelt, siis seda tehes me tegelikult hoiame kinni ka kõiki toksiine, mida ehitusmaterjalid endas peidavad ning mida igapäevaselt sisse hingame. Kaitsmata puidu kasutamine aitab seevastu sisekliimat hoopiski modereerida,” nentis Dangel.
Näiteks kui ruumis on liialt palju inimesi, aitab puit liigset niiskust sisse imeda ning kui ruumis on liialt kuiv õhk, eritab puit vajalikku niiskust. “Samuti on esialgsed uuringud näidanud puidu kasutamise positiivset efekti inimeste füüsilisele ning vaimsele tervisele, vähendades stressi ning takistades selle tekkimist,” lisas Dangel.

Puit on sama turvaline materjal nagu betoon või teras

Ulrich Dangel leiab, et puidu kui ehitusmaterjali vääriti mõistmine on peamiseks faktoriks, miks puidust korrushooneid ei juleta ehitada. “Inimesed ei tea, et tänapäevaseid ehitustehnikaid kasutades on puit turvaline alternatiiv betoonile ning terasele. Kui peamiselt kardetakse, et puit on tuleohtlik ning akustika kehv, siis tegelikkuses on ristkihtpuidust hooned vaat et tulekindlamad kui betoonist või terasest ehitatud ehitised ning ka akustikamured on lahendatud,” selgitas Dangel.

Samas ta nõustub, et mitmel pool maailmas on puit endiselt kallis, kuna paljudes regioonides puuduvad sobilikud tootmisvõimalused ning materjali tuleb importida. Näiteks Ameerika Ühendriikidesse loodi esimene ristkihtpuidu tootmisüksus alles 7 aastat tagasi. “Betooni- ja terasetööstusel on olnud ligi 100 aastat aega, et töötada välja kindlad ehitusstandardid, mis on muutnud materjalidega töötamise ökonoomseks. Puidutööstus on neist maha jäänud. Kui ka puidutööstus ehk nii arhitektid kui tootjad, hakkaksid looma samasuguseid standardeid ning jagama omavahel teadmisi ja kogemusi, hakkaks ka puidu maksumus langema,” kirjeldas Dangel.

Texase Austini Ülikooli dotsent nendib, et tihtipeale arvatakse ka, et puidust korrushoone ehitamisel peavad kõik detailid olema puidust, mistõttu kardetakse, et hooned ei sobitu linnapilti. “Puidu kasutamine peamise konstruktsioonimaterjalina ei tähenda, et ka fassaad peaks ehitisel olema puidust. Fassaad võib olla täpselt sellest, mis sobitub ümbritseva keskkonnaga. Näiteks on Suurbritannias ehitatud mitmeid hooneid, kus konstruktsioon on üleni puidust, kuid fassaad riigile omapärasest pruunist tellisest,” kirjeldas Dangel, lisades, et ka tänapäevaste betoon- ja terashoonete puhul pole alati näha, millest nad ehitatud on, kuna kogu fassaad on klaasiga kaetud.

Dangel rõhutab, et kuigi peaksime rohkem puitu korrushoonete ehituses kasutama, siis tuleb ka jälgida, et puidu kasutamine on mõtestatud. “Teatud ehitiste puhul on mõttekas kasutada betooni, teatud ehitiste puhul terast või puitu. Kindel aga on see, et puidu osakaalu ehituses saab kindlasti tõsta, tehes seeläbi teene keskkonnale ning iseendale,” lausus Dangel.