Kas sa tead, kui palju koormavad maja erinevad katusematerjalid? Ehitusinsenerid arvutasid tulemused välja

Ehitusekspertide kinnitusel moodustab kattematerjali kaal vaid marginaalse osa ehk 10–20% katusele mõjuvast koormusest, seevastu lume ja tuule osa ulatub 76%-ni. Kuidas katusele mõjuvaid koormuseid arvutatakse, seletab Monieri tehniline konsultant Ahti Danil.

Peamiselt mõjuvad katusele lume- ja tuulekoormus ning viimasena materjali enda kaal. Koormuse ühikuks on tänapäeva ehitusnormides kN/m² (kilonjuuton ruutmeetrile), mis võrdub ligikaudu 100-kilogrammise kaaluga.

Lumekoormuse arvutamine

Kehtivate nõuete järgi võetakse lumekoormuse arvutamisel aluseks:

● Lääne-Eesti saartel, Läänemaal ja Viljandimaal 1,25 kN/m² ehk ligi 125 kilogrammi ruutmeetrile.

● Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul 1,75 kN/m² ehk ligi 175 kilogrammi ruutmeetrile.

● Mujal Eestis 1,5 kN/m² ehk ligi 150 kilogrammi ruutmeetrile.

Asja muudab keerulisemaks see, et katuse lumekoormus sõltub selle kujust ja kaldest. Sümmeetrilistel kuni 30-kraadistel viilkatustel on korrutatakse eelpool toodud lumekoormuse normväärtus läbi teguriga 0,8. Alates 60-kraadisest kaldest on teguriks 0 ehk lume raskuse mõju katusele puudub. Vahepealsetel kalletel arvutatakse lumekoormuse kujutegur valemi 0,8(60-α)/30 järgi, kus α on katuse kaldenurk.

Tuulekoormuse hindamine

Tuulekoormuse arvutustes tuleb arvesse võtta nii tuule survet kui ka tõmbejõudu. Tuulekoormus oleneb katuse kujust, ümbritsevast maastikust ja hoone kõrgusest. Tuule mõju on suurem rannikualal ja lagedal, samuti kõrgemate hoonete puhul.

Erinevate katusematerjalide koormused

Palusime Ehitusekspertiisibüroo volitatud ehitusinseneridel välja arvutada selle, kui suuri raskuseid peavad välja kannatama katused, mis on tehtud erinevate materjalidest. Tulemused 15-kraadise kaldega soojustatud katuse puhul on allpool olevas tabelis.
Ekspertide arvutustest nähtub, et katusematerjali kaal on võrreldes lumekoormusega kordades väiksem. Kivikatus on profiilplekist ja eterniitplaatidest katustest vaid 6,4%, sileplekist katusest 7,7% ja asbestivabast kiudtsementplaadist 8,4% raskem, mis näitab ilmekalt, et katusematerjalist tingitud erinevused sarikate koormusele on marginaalsed.

Kokkuvõttes võib öelda, et enamik olemasolevate hooneid kannatab välja mistahes katusematerjali alates bituumensindlist ehk vana nimega ruberoidist kuni katusekivini. Vahel tuleb aga pööningu väljaehitamisel ja soojustamisel lisada sarikaid koos pennidega.
Siiski on oluline enne katusekatte vahetamist vahetamist ehitusekspertide nõu pidada, sest mõnikord võib põhiprobleem peituda hoopis pehastunud katusekonstruktsioonides, mis nurjavad mistahes uue katusematerjali paigalduse.