Kuidas pesta katust ja millise katuse puhul tuleb eriti ettevaatlik olla?
Lihtsa katusepesu saab teha survepesuri ja pehme harja abil. Kindlasti tuleb kord aastas puhastada vihmaveerennid, sest sinna võib olla kogunenud suisa sadades kilodes prahti, mis lõpuks rennid lõhub.
Et tagada katuse pikk eluiga, tuleb selle olukorda regulaarselt kontrollida. Soovitavalt võiks seda teha vähemalt kord aastas visuaalse vaatluse teel. Samuti tuleks kord aastas puhastada vihmaveerennid, sest enamik mustusest ja prahist koguneb just sinna. Kui kvaliteetse katusepinna puhul võib loota, et vihmavesi puhastab suurema osa pinnast ära, siis rennidesse kogunenud sade jääb sinna pidama.
„Oma kogemustest võin öelda, et pikemate rennide puhul võib seal olla sadade kilode kaupa huumust, okkaid, lehti jms. Selline raskus on ohtlik rennide kinnitustele ning talvistes tingimustes võivad umbes rennid lihtsalt katki külmuda,“ kinnitab Mattis Osula OÜst Ekspress Puhastus.
Rennide puhastamiseks on mitmeid võimalusi. Üks variant on käsitsi sealt prahti välja tõsta.
Madalamate hoonete ja eramajade puhul on võimalik näiteks kasutada ka spetsiaalset Kärcheri rennide puhastussüsteemi, mis veesurve abil rennides edasi liigub ja liigse prahi sealt välja uhab.
Mattis Osula sõnul saab kergema katusepesu teha survepesurit ning pehmet harja kasutades. Survepesuri kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, et mitte katuse pinda ja värvkatet kahjustada. Töid tuleb teostada üsnagi madala survega (kuni 50 bari).
„Suurema mustuse korral võib kasutada ka erinevaid ökoloogilisi leotusaineid, mis tuleb pritsiga enne survepesu peale kanda. Meie oleme oma töös erinevaid šampoone ja pesuaineid pigem vältinud, sest väga paljudel juhtudel tõesti piisab vaid survepesurist. Pärast survepesu võiks kanda katusele ka sambla septikut, mis takistab sambla teket. Sambla septik on ka jaemüügis täitsa olemas ning igaühel on võimalik seda soetada,“ seletab Mattis Osula.
Katust tuleks pesta vastavalt vajadusele. See sõltub kõik hoone asukohast ja ümbritsevast loodusest. Mõnel juhul võiks katust pesta lausa iga aasta, teistel juhtudel aga kord paari aasta tagant. Oluline on jälgida ka katuse värvkatte seisukorda ning vajadusel lasta seda värskendada, sest see kaitseb katust meie ilmastikuolude ja UV-kiirte eest.
Plekk-katus libe, kivikatus õrn
Mattis Osula sõnul on plekk-katused kergemini puhastatavad. Mustus tuleb kiiremini lahti ning nende hooldamine on lihtsam, kuid pesu tehes muutuvad nad väga libedaks. Seal ringi liikudes tuleb olla väga ettevaatlik. Samas, plekk-katusel ringi liikudes on tõenäosus selle pinda kahjustada oluliselt väiksem kui kivikatuste puhul.
„Kivikatuste hooldamisel oleme sagedasti kasutanud tõstuki abi, et katuse pinda mitte lõhkuda, sest aja möödudes võivad sealsed kivid muutuda väga rabedaks ning nende lagunemine toob kaasa paraja peavalu. Ka kivikatuseid peseme eelkõige survepesu meetodil ning pesuaineid kasutame vaid äärmisel vajadusel,“ räägib Mattis Osula oma kogemustest.
Kõige selle juures on väga oluline turvalisuse aspekt. Selliste tööde teostamine on kõrgema riskifaktoriga ning kõik liigutused peavad olema läbimõeldud. Julgestusvarustuse kasutamine isegi kõige madalamate eramajade puhul on lausa kohustuslik. Kes soovib ise katsetada, siis julgestusvarustust on võimalik soetada ehituspoodidest.
Allikas: Ehitusruudus.ee arhiiv
