FOTOMEENUTUSED | Lasnamäe esimesed moodsad kodud ja teenindusasutused
Lasnamäe elurajoonist pidi saama üks suuremaid ja moodsamaid kogu nõukogude liidus — 1200 hektaril paiknevat territooriumit prognoositi 1990. aastaks asustama 180 000 inimest, ületades isegi sõjaeelse Tallinna elanike arvu. Idealistlikud eesmärgid olid projekti elluviijad aga sunnitud saavutama äärmiselt piiratud ressurssidega.
Nii heidetigi juba paneelrajoonide valmimise käigus neile ette üksluiset ja monotoonset välisilmet, välisvuukide näotust, lohakat viimistlust ja tehnilist ebatäiuslikkust. Nimetatud probleemid ei kerkinud esile mitte paneelehituse olemusest või arhitektide tööst, vaid just ebarealistlikust planeerimisest ja madalast ehitusmaksumusest. Ühe korteri ehitamiseks oli ette nähtud näiteks 500 töötundi, samas nappis aga tööjõudu ning ehitusplatsil kohtas palju amatööre, kellest nii mõnigi esimest korda elus tööriistu käes hoidis. Kuigi majad said hea kandevõimega ja püsivad, olid põhilisteks probleemideks kehv ventilatsioon, ebakorrektsed vuugid ja naabrite juurest kostuvad helid, mida oleks olnud võimalik suhteliselt pisikeste kulutuste ja väheste täiendavate töötundidega vältida.
Paljudest vigadest hoolimata suudeti aga uute mikrorajoonidega leevendada teravat eluasemeprobleemi ning katsetada moodsaid ja funktsionaalseid teenindussüsteeme, kus käe-jala ulatusse rajati lasteaedu, koole, kohvikuid, poode ja raamatukogusid.
Vaata esimesi pilte Lasnamäele kerkinud majadest ja teenindushoonetest!
Fotod: Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogu
LOE LISAKS:
