Nii heidetigi juba paneelrajoonide valmimise käigus neile ette üksluiset ja monotoonset välisilmet, välisvuukide näotust, lohakat viimistlust ja tehnilist ebatäiuslikkust. Nimetatud probleemid ei kerkinud esile mitte paneelehituse olemusest või arhitektide tööst, vaid just ebarealistlikust planeerimisest ja madalast ehitusmaksumusest. Ühe korteri ehitamiseks oli ette nähtud näiteks 500 töötundi, samas nappis aga tööjõudu ning ehitusplatsil kohtas palju amatööre, kellest nii mõnigi esimest korda elus tööriistu käes hoidis. Kuigi majad said hea kandevõimega ja püsivad, olid põhilisteks probleemideks kehv ventilatsioon, ebakorrektsed vuugid ja naabrite juurest kostuvad helid, mida oleks olnud võimalik suhteliselt pisikeste kulutuste ja väheste täiendavate töötundidega vältida.

Paljudest vigadest hoolimata suudeti aga uute mikrorajoonidega leevendada teravat eluasemeprobleemi ning katsetada moodsaid ja funktsionaalseid teenindussüsteeme, kus käe-jala ulatusse rajati lasteaedu, koole, kohvikuid, poode ja raamatukogusid.

Vaata esimesi pilte Lasnamäele kerkinud majadest ja teenindushoonetest!

Fotod: Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogu

LOE LISAKS:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid