Vannitoa ventilatsiooni ohtlikud vead. Kas tead, mis aja jooksul peab kondensaat vannitoast kaduma?
Kes meist poleks näinud vanemates hoonetes asuvate duširuumide seintel ja nurkades tumedaid jutte, hallikaid laike ja kummis põrandaplaate – tegemist on ülearuse niiskusega, mis omakorda tingitud halvast ventilatsioonist või selle sootuks puudumisest.
Ventilatsioon on vannitoa ehituse puhul torutööde järel kriitiliselt tähtsuselt järgmisel kohal. Ventilatsioon on märgruumi A&O.
Kui ventilatsioon toimib puudulikult või puudub sootuks, võib selle tagajärjel halveneda ruumi mikrokliima ja pikapeale ka ehituslik seisukord. Esimene ilming on hallitusseene
ilmumine ruumi nurkadesse, sealt edasi juba ka mujale. Ei ole kuigi haruldane, et remonti tehes ühendatakse vannitoa väljatõmme valesse ventilatsioonilõõri või lausa mitmesse lõõri.
Ventilaatoritega ei osata sageli ka ümber käia – tihtipeale paigaldatakse kortermaja vannituppa ventilaator, teadmata, et seda tohib tegelikult teha vaid majades, kus ventilatsioonikanal läheb otse õue.
Teine moment on ventilaatori kasutamine – sageli on see tööle programmeeritud ainult tule põlemise ajaks, kuid tegelikult peaks töötama just mõnda aega pärast duši all käimist, samuti pesu kuivatamise ajal. Selles, kui duši alt tulles on aken udune või seinad niisked, pole midagi halba, ent kui pesemisruum poole tunni jooksul ära ei kuiva, pole lood enam head.
Hea liigniiskuse indikaator on ka see, kui hommikul ärgates on magamistoa aknad udused.
Põrandaküttest alati ei piisa
Puuduliku ventilatsiooni põhjustatud liigne niiskus ja halvimal juhul ka hallitus ei ohusta ainult vannituba, vaid ka teisi ruume. Sage on arusaam, et kui paneme põrandakütte, siis vannituba pole enam niiske.
Põrandaküte kuivatab küll põrandat ja soodustab loomulikku ventilatsiooni, kuid niiskust saab välja ajada ikka ainult ventilatsiooni abil.
Kogemuslikult on märgruumi ventilatsioon piisav, kui peegli kondensaat kaob 15 minuti jooksul ventileerimise algusest. Tüüpiline vannituba paneelelamutes on u 3–4 m² põrandapinna juures kuni 10 m³. Kõige tavalisem standardventilatsioon ventileerib selle viie-kümne minuti jooksul.
Samas peab arvestama, et sama palju, kui ventilaator välja tõmbab, peab vannituba õhku juurde saama – alatihti jätavad iseehitajad tegemata uksesse õhu pealevoolu resti või paigaldamata ukse alla ventileeriva paku. Praktikas piisab, kui jätta lävepaku ja ukse vahele kuni 10 mm pragu.
Korruselamutes on puuduliku ventilatsiooni põhjuseks sageli ka umbes ventilatsioonilõõrid.
Siin aitab see, kui korstnapühkija lõõrid läbi pühib, samuti võivad kinni olla katusele suubuvad lõõriavad. Alati on parim variant äratõmbe juhtimine vertikaallõõri, selle puudumisel on ventileerimata olekust parem ka otse välisõhku suubuv lahendus, kuid siin peab kindlasti paigaldama tagasivooluklapi(d).
Kuna ehitusfüüsikast on teada, et niiske õhk liigub enamasti siseruumist välispiirde poole, siis mingi ventilatsioon on ka sellise lahenduse juures tagatud. Mida madalam korrus, seda pikem ja parem on tõmme vertikaallõõris.
Kurvad tagajärjed ruumi konstruktsioonidele tulevad üldjuhul siis, kui niiskus ei leia läbi ventileerimise väljapääsu ja hakkab pressima konstruktsioonide sisse.
Allikas: EPLi erileht Ehita ja Renoveeri
