Kui teised linnad on betoonteede rajamise osas kahtleval ja äraootaval seisukohal, siis Tallinn on huvitatud mingis osas ehitama teid betoonist.
Tallinnas on praegu 100 km teid ja tänavaid, mis on n-ö üleriigilise tähtsusega: Pärnu mnt, Vabaduse pst, Tartu mnt, Peterburi tee, Narva mnt, Paldiski mnt jne. Need teed ühendavad sadama, raudteesõlme, lennujaama tagades juurdepääsu nendele objektidele ning väljapääsu linnast. „Tallinna maksumaksja ei peaks nende teede korrashoidu 100 % finantseerima. Teehoiu finantseerimise põhiprintsiibiks on postulaat: kes kasutab, see maksab. Selleks ongi välja mõeldud üleriigilised maksud: kütuseaktsiis, raskeveokite maks ja veel mõned spetsiifilised maksud. Riik kogub iga-aastaselt neid makse peaaegu 500 miljonit eurot. Seda maksavad ka Tallinna teedel liikuvad veokitega seotud isikud. Kohalikele omavalitsustele antakse sellest suurest potist teehoiuks umbes 45 miljonit eurot, millest Tallinn saab 3 miljonit eurot. Seda ei saa segamini ajada nn Euroopa Liidu struktuurfondide abirahastusega, mis Tallinnas on eelkõige mõeldud ja ka kasutatud teevõrgu arendustegevuseks (Reidi tee, Haabersti sõlm jne), mitte teedehoiu igapäevasteks vajadusteks,“ seletab Tallinna linnakantselei vanemspetsialist Priit Willbach.
Muide, Tallinn on mitu korda riigi kohtusse andnud sellise ebaõiglase rahastuse pärast, kuid kohus on need tagasi lükanud.

Tallinn saab Priit Willbachi sõnul teedehoiuks riigilt aastas umbes 3 miljonit eurot, Tallinn ootaks aga 20 miljonit eurot.
Tallinn ootab riigilt linna teedehoidu 20 miljonit eurot

Tallinna ootab teedehoiu rahastamiseks valitsuselt iga-aastaselt tuge umbes 20 miljonit eurot. Priit Willbachi sõnul sisaldaks see ka meetmeid ühistranspordi arendamiseks, et vähendada linna tulevat liikluskoormust. Lisaks sellele tuleks juurde arvestada EL struktuurfondide abirahastus lähtudes vastavatest kokkulepitud projektidest. Tallinna linn rahastab oma eelarve kaudu teehoidu lähiaastatel keskmiselt 30-35 miljonit eurot aastas.

„Sellise rahastusmudeli puhul on Tallinna valmis planeerima ja ellu viima betoonteede rajamise Peterburi teel Väo sõlmest kuni Ülemisteni ja Laagna tee kogu pikkuses kuni Gonsiori tänava ristmikuni. Kui rääkida betoonteede uute katselõikude rajamisest, siis olen seisukohal, et vaja oleks ehitada 5 km pikkune katselõik kas Tartu või Pärnu maanteel või Tallinna ringteel. Tallinnas on perspektiivi ehitada tulevikus betoonteed Järvevana teel, Tammsaare teel, Mustamäe teel, Paldiski maanteel, Sõpruse puiesteel, Smuuli teel - kokku 60-80 km ulatuses. Lisaks veel suured ristmikud ja bussipeatused,“ ütleb Priit Willbach.

Mida arvavad Tartu ja Pärnu oma teede olukorrast ja betoonteede perspektiivist, seda loe siit.
Betoonteede kohast Eestis saab lisaks lugeda siit ja lisaks siit.
Betoonteede arengutest maailmas saab lisaks lugeda siit ning Poola kogemustest siit.